Igor Kopõtini ettekanne Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjaajaloo lektor Igor Kopõtin peab 22. veebruaril Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingeri polk (rügement) Eesti Vabadussõjas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Eelseisev ettekanne keskendub Ingeri rahvusliku väeosa lühikesele, kuid keerulisele ajaloole, näidates selle rolli Eesti väejuhatuse plaanides Vabadussõja ajal.

Eesti sõjaväes loodi Vabadussõja ajal mitmed rahvusüksused, mis koosnesid vähemusrahvustest või välismaalastest. Üheks selliseks väeosaks oli Ingeri polk (rügement), mis koosnes suurelt osalt ingerisoomlastest. Väeosa loomine oli seotud ühest küljest ingerisoomlaste püüdega saavutada ulatuslikku autonoomia, kuid teisest küljest sobitus ka Eesti rahvaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri strateegilise kontseptsiooniga aktiivsest kaitsesõjast. Selle juhtmõte oli lahingutegevuse raskuse viimine väljaspoole Eesti piire, kusjuures põhirolli pidid täitma Eesti Vabariigi liitlased ja rahvaväe mitte-eestlastest formeeritud rahvusüksused. Eesti regulaararmee sõdurite motivatsioon sõdida väljapool etnilist territooriumi, k.a. Venemaal oli äärmiselt madal.

Juba mais 1919. aastal sattus Eesti abiga formeeritud ja relvastatud Ingeri väeosa väga teravasse konflikti Vene valgekaartlastega, mistõttu pidi oma tegevuse ajutiselt lõpetama. Suve lõpus formeeriti armeede vahelise kokkuleppe alusel Ingeri polk uuesti ja ta osales Vene valgete Loodearmee sügispealetungis Eesti väeosa staatuses.

Vaatamata sellele, et ingerlased olid rindel vahetpidamata alates pealetungi algusest kuni vaherahu sõlmimiseni ning kandsid raskeid kaotusi, ei saanud nad Eesti väejuhatuse tunnustust.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.