Soome-ugri maailmas kohtuvad saami joig, metal ja elektrooniline muusika!
Kavas:
Langenu (seto)
Langenu on Tartus tegutsev setoonilise black metali bänd, kelle helipilti iseloomustavad ühtviisi nii sirgjoonelised müramassiivid kui ka isepäised psühhedeelsed nihked. Kollektiiv on varem välja andnud EP “Silmitu ilmutis” (2009) ning täispika albumi “Need, kes näevad imesid” (2016). Langenut on portreteerinud Saksamaal valminud dokumentaalfilm Tartu metal-ringkondadest “Tartu Under The Horns” (2022).
Kaug-kagu temaatika ümber on Langenu keerelnud varemgi, kuid 2022. aasta sügisel andis bänd välja maailma esimese ja siiani ainsa otsast otsani setokeelse plaadi – nelja looga EP “Setooniq”. Need on lood minevikku kadunud maastikest, kõhedapoolselt tulevikust ja inimese ajatust siseilmast.
Taak (eesti)
Taak on ansambel, kes viljeleb eestikeelset doom-metalit. Ise nimetavad nad oma stiili ugridoomiks.
Bänd tegutseb alates 2005. aasta novembrist. Taaga esimene koosseis oli identne 1993. aastal l oodud bändi Dawn of Gehenna viimase koosseisuga, ka selle esimesed lood olid samad, ainult et Taaga puhul on laulusõnad eesti keeles. Mõlema bändi otseseks eelkäijaks on doom-metali bänd Mystique, mis alustas tegevust juba 1989. aastal. Nii et tegu on tõeliste metali-veteranidega.
Vassvik (Norra saami)
Vassvik / Silvola / Strype on eksperimentaalne muusikaline saami-soome-norra koostööprojekt, milles traditsioonilised saami meloodiad arenevad kollektiivse improvisatsiooni käigus avangardiks. Nende vokaalid sulanduvad uuendusliku kitarri ja helikujundusega, kus minevik ulatub tulevikku. Äratades iidse kehamälu, tõmbavad nad postmodernistliku publiku tundmatusse maailma.
Ilmu (karjala)
Ilmu on varem Venemaal tegutsenud, kuid Ukraina sõja ajal Soome Tamperesse emigreerunud etno/folk/elektroonika/trip-hopi trio, kes seob oma muusikas karjala keele ja modernsed elektroonilised kõlad. Helipildis tungivad esile nii sünged ja melanhoolsed Portisheadi stiilis meloodiad kui ka müstikaga segatud lendlev folk.