Liivi kultuuripäeva lõpetab Läti ja Eesti koostööprojektina sündinud lavastust “Esimene, kes läheb”.
Autorid: Toms Auniņš, Austra Hauks, Joanna Kalm, Kārlis Krūmiņš, Epp Kubu, Kristina Norman, Karolin Poska, Valters Sīlis.
Etendus toimub liivi, eesti, läti ja inglise keeles.
Liivi kultuuripäeva lõpetab Läti ja Eesti koostööprojektina sündinud lavastust “Esimene, kes läheb”.
Etendus vaatleb lähemalt kummagi riigi poliitika rolli liivlaste elus ja mida täna tähendab olla liivlane. Lõpuks küsib see küsimuse: „Kas kadumine on päriselt tragöödia?“ „Esimesena lahkuja“ autorid on helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Austra Hauks ja Epp Kubu, koreograafid Joanna Kalm ja Karolin Poska, visuaal- ja videokunstnik Kristina Norman, dramaturg, lavastaja ja etendaja Kārlis Krūmiņš ning lavastaja Valters Sīlis. Tallinna etendustel osalevad ka kammerkoor Collegium Musicale ning eesti tantsijad.
Olgugi et suhtumine liivlastesse on nii Lätis kui Eestis erinev, on see rahvus mänginud olulist rolli riigiks olemise ning Lätis ja Eestis valitsevate erinevate ideoloogiate kontekstis. Liivlaste saatus on kui meeldetuletus kõige ebapüsivast loomusest siin maailmas ja kui hoiatus, et ühe väikese rahvuse kadumine võib olla kiire ja kohene.
“Liivlaste pärandus” pole ainult Veljo Tormise kooritsükli pealkiri, vaid ka eksistentsiaalne teema. Selle läbitunnetamiseks kutsub Läti-Eesti loominguline kollektiiv oma publiku kaasa avastuslikule rännakule, mis läbib looduskauneid paiku, hingematvaid helimaastikke, tuttavlikke külaolustikke ja linnaruume ning arhiivitolmu alt lambivalgesse toodud elulugusid. Need lood kutsuvad mõtlema, mida tähendab “liivlaste pärandus”, kes selle pärandas ja kes selle endale omistas.
Kultuurilise julgeoleku lipu all triivib täna osa Eesti ja Läti ühiskonnast paremäärmusluse suunas. Kadumise hirmu tunti neis Läänemere riikides ennemgi. Omariikluse algusaegadel tahtis Läti valitsus ühendada kolm suurimat läti hõimu ühtset keelt ja kultuuri viljelevaks rahvaks ja tillukeselt liivi rahvalt oodati sulandumist. Noor Eesti rahvus otsis minapildile tuge kuuluvusest suuremasse soomeugri rahvaste perekonda. Moderniseerunud rahvana eeldati, et väiksemad soomeugri rahvad võtavad kanda missiooni jääda looduslähedaseks ja autentseks ning hoiavad nii eesti soomeugri juuri. Mida tahtsid liivlased? Täna saab seda vaid maha jäänud pärandi põhjal oletada, sest liivlased olid siin kandis esimestena lahkujad.
Etendust oli esimest korda võimalik näha LAT.EST festivalidel, mis toimusid nii Riias kui Tallinnas. See sai teoks vahetult pärast Eesti ja Läti 100. sünnipäeva. Sündmused kuulusid nii EV100 kui LV100 kultuuriprogrammi ning said teoks tänu EV100, Eesti Kultuuriministeeriumi, Läti100 ja Läti Kultuuriministeeriumi toetusele.