29.11.2016

Anne Türnpu: Soome-ugri teater ei ole surnud, vaid elab!

2016, festival, kommentaar, persoon, soome-ugri teater, ülevaade

Joškar-Olas, M. Šketani nimelises Mari rahvusteatris toimus 12.−19. novembril traditsiooniline rahvusvaheline soome-ugri teatrifestival Майатул – Majatuli. XI festivali põhiteema oli rahvuslike traditsioonide järjepidevus.

Festivalil osales 13 teatrikollektiivi: Mäemari draamateater, Mari noorsooteater, M. Šketani nimeline Mari rahvuslik draamateater, konkursi väliselt Mari vabariiklik nukuteater, Udmurdi riiklik rahvusteater, V. Savini nimeline Komi riiklik teater, Permikomi A. M. Gorki nimeline rahvuslik draamateater, Komi vabariigi rahvuslik muusikateater, Mordva riiklik draamateater (Kudõmkar), Karjala rahvusteater, Kazõmi küla handi-mansi tohumaskide teater, obi-ugri rahvaste teater Päike ja Soome teater Vapaa Vyöhyke (Vaba ala).

Майатул – Majatuli esimene festival toimus 1990. aastate alguses Udmurdi vabariigi pealinnas Ižkaris (vn Iževskis). 1997. aastast hakati festivali korraldama Mari vabariigi pealinnas Joškar-Olas ja see toimub üle aasta. Festival on toimunud ka Soomes ja Mordvamaal, kuid nüüd on aastaid võõrustajaks olnud Marimaa. Festivali eesmärk on arendada soome-ugri rahvaste teatrikunsti ja edendada teatrite vahelist koostööd. Just seepärast on embleemil ühendatud mari- ja soomekeelsed nimetused, mis eesti keeles tähendavad koldetuld.

Otsingulised ja uuenduslikud etendused

Festivali žürii töös osalenud Eesti lavastaja Anne Türnpu tõi tänavusest programmist välja Kudõmkari teatri lavastuse Холодное лето (ee külm suvi). “Tegemist oli verbatim tehnikas loodud tekstiga, näitlejad käisid küla(de)s korjamas pärimust surmast, mis pärast dramaturgi käes muutus näidendiks. Lavastajaks on noor ja otsinguline Stepan Pektejev, kes hiljaaegu lavastas ka Tallinna Vene draamateatris.”

Teiseks juhtis Türnpu tähelepanu Kazõmi tohumaskide teatrile. “Tegemist on sotsiaalprojektiga, mis aitab probleemseid lapsi handi identiteedi leidmisel. Nägime väga omanäolist, uhkete transformatsioonidega objektiteatrit, mis usub, et kõigel on hing. Nende etenduses tekkis uus teatrikeel.”

Festivali žürii koosseisus Janne Saarakkala, Jelena Glebova, Sergei Pronin, Vladimir Aktanajev, Anne Türnpu ja Nijaz Iglamov valis välja parimad järgmistes kategooriates:

Festivali kammertoon – Permikomi rahvuslik A. M. Gorki nimeline draamateater (Kudõmkar), etenduse Холодное лето (ee külm suvi) eest, lavastaja Stepan Pektejev;
Uue tetarikeel otsinguil – teater Свободная зона (ee vaba ala) Soomest, poeetilise etenduse Надежда (ee k Lootus) eest, lavastaja Liia Fišer;
Terav sotsiaalne kriitika – Obi-ugri rahvaste teater Hantõ-Mansiiskist, etenduse Последнее пришествие (ee viimane ilmumine) eest, lavastaja Anna-Ksenia Visnevskaja;
Rahvusliku komöödia – Mari vabariiklik laste- ja noorsooteater-keskus etenduse Фрау Бергер (ee proua Berger) eest, lavastaja Oleg Irkabajev-Etain;
Näitlejate ansambel – Karjala rahvusteater, etenduse Сын-медведь (ee poeg – karu) karjala rahvuslike muinasjuttude motiividel eest, lavastaja Vjatšeslav Poljakov;
Parim naispeaosatäitja – Svetlana Aleksandrova, Luisa rolli eest tragöödias Коварство и любовь (ee salakavalus ja armastus) M. Šketani nimelises Mari rahvuslikus draamateatris;
Rahvuslik pärand – Udmurdi riiklik rahvusteater, eepilise draama Песнь чепцы (ee tšeptsa jõe laul) eest, lavastaja Aleksei Ložkin;
Panus soome-ugri rahvaste teatrikunsti arengusse − M. Šketani nimeline Mari rahvuslik draamateater.

Kultuurielu alustala

Teatrifestival on üks olulisemaid ja järjepidevamaid sündmusi soome-ugri rahvaste kultuurielus, selle eesmärgiks on arendada soome-ugri rahvaste teatrikunsti ja edendada teatrite vahelist koostööd. Viimastel aastatel on festival kujunenud soome-ugri rahvaste rahvusteatrite parimate lavastuste näitamise kohaks. Festivali korraldavad Mari vabariigi valitsus, Venemaa kultuuriministeerium, Marimaa kultuuri-, pressi- ja rahvussuhete ministeerium ning Marimaa rahvusteater.

“Tundub, et soomeugri rahvaste teater on otsimas uusi väljendusvahendeid, uusi teemasid, mis puudutaksid oma kogukonda, seega – elab,” võttis festivalil kogetu kokku Anne Türnpu.

Kahjuks tänavu Eesti ja Ungari teatreid kohal polnud, kuid varem on Eestist festivalil osalenud Taarka Pärimusteatri noortestuudio, Anne Türnpu ja Marion Jõepera lavastus “Kuidas müüa Setot?” 2014. aastal, Põhuteatris etendunud Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsa soome-ugri pärimusteatri projekt “Sugrierror.com” 2012. aastal ning Draamateater Tõnu Oja monoetendusega “Aabitsa kukk” 2010. aastal.