Tartu Ülikooli genoomika instituudis on tehtud Uurali keeli rääkivate rahvaste geneetiline analüüs, mis näitab, et neid rahvaid seob keele kõrval ka ühine hiljutine päritolu. Teadlaste huvi oli vaadata, kas üldteada olev keeleline sugulus peegeldub ka eestlaste ja teiste Uurali keeli rääkivate rahvaste geenides. Uuringu tulemused toetavadki algkodu hüpoteesi. Keeleteadlased paigutavad Uurali keelte algse kodu Volga ja Kama jõgikonna juurde Uurali mäestiku lähikonda. Kui võrrelda erinevate Uurali keelte rääkijate genoomiandmeid laiemas Euraasia kontekstis, siis on näha , et neil on üks ühine geneetiline komponent, mida esineb kõige suurema sagedusega just Lääne-Siberi Uurali keeli rääkivate rahvaste seas ning mis väheneb sujuvalt ida ja lääne poole. Seda komponenti on teadlaste väitel Volga-Uurali rahvastel ja saamidel umbes kolmandik genoomist, soomlastel veidi alla kümnendiku ja eestlastel viis protsenti, kuid siiski oluliselt rohkem kui lätlastel ja leedulastel, kellel seda peaaegu enam ei olegi. Seega oleme soome-ugri rahvaste seas üsna erandlikud.
Kaur Marani intervjuud uuringu juhtivautori, genoomika instituudi vanemteaduri Kristiina Tambetsiga saab lugeda ajalehest Postimees.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda ajakirjas Genome Biology.
