Soome-ugri teemad inspireerisid margikujundajat

Jõgeva maakonna raamatukogus Põltsamaal (Veski 3) avati 12. jaanuaril margikujundajana tuntuks saanud Riho Luuse näitus „Margi sisse minek“.

Soome-ugriteemaliste markide kujundamisvõistlus 1994. aastal oli esimene kujunduskonkurss, millest Riho Luuse osa võttis ja kohe ka võitis. Võidu toonud margiplokk emiteeriti hõimupäeval, 17. oktoobril 1995. aastal. Samal päeval andis Eesti Post välja ka hõimupäeva eriümbriku ja kasutusel oli hõimupäeva eritempel.

Margiplokk kujutab soome-ugri keeltepuud. Nagu Riho Luuse ütles:

“Ma olin tol ajal sissevõetud kaljujoonistest, mida Kalju Põllu oma ekspeditsioonidelt tõi. Selle Äänisjärve kaldalt pärit kaljujoonise võtsingi marke läbivaks stiiliks. Kalju Põllu raamatust sain palju visuaalset materjali ja teavet soome-ugri rahvaste kohta. Põhjapõder on põhjapoolsete ja Siberi soome-ugri rahvaste tootemloomaks. Tema sarveharudega sai siis mängitud ja sellest keelepuu tehtud. Põdra keha on võetud saami šamaanitrummilt.”

Margid (kellaosuti liikumise suunas alates väikepoogna (margiplokk) alumisest vasakust nurgast) on pühendatud järgmistele keelerühmadele:

Läänemere-soome algkeel: eesti, vadja, soome, liivi, isuri, karjala, vepsa keel. Taustaks karjala kasetohukiri (pikseloits 13. sajandil).
Saami keel: Taustaks joonised saami šamaani-trummilt (Kopenhaageni Rahvusmuuseumist).
Volga algkeel: mordva, mari keel. Taustaks veelinnukujuline pross Kaama jõe piirkonnast (1.–2. at algus m.a.j).
Permi algkeel: udmurdi, komi keel. Taustaks veelinnu lestadega kaelakeeripats (2.−1. at e.m.a).
Ugri algkeel: ungari, mansi, handi keel. Taustaks handi lintornamendi fragment (linnukujutis külgvaates).
Samojeedi algkeel: neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi, kamassi keel. Taustaks pronksamulett (karu kujutis ohverdusasendis).

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini.