Soome-ugri rahvaste olukord läheb üha viletsamaks

Kaks aastat tagasi laulis Jamali piirkonnast pärit handitar Larissa “Aktuaalsele kaamerale” laulu Obi jõe kaluritest. Just kalavarud ja Obi piirkonnas toimuv naftapuurimine oli see, mis pani ta ette võtma pika reisi Lahtis toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressile, kus muuhulgas räägiti vajadusest kaitsta soome-ugri rahvaste põliseid elukohti, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Nüüd, kaks aastat hiljem kogunes 21 soome-ugri rahvaste esindajat viiest riigist Setumaale Värskasse, et arutada, kaugele ollakse jõutud lubaduste ja tööülesannetega, mis pandi paika viimasel soome-ugri rahvaste maailmakongressil.

“Probleemid on tegelikult samad alates esimesest maailmakongressist 1992. aastal, see on, kahjuks peab ütlema, keele ja kultuuri säilitamine, mitte arendamine, ja see olukord on läinud pigem hullemaks,” tõdes soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee Eesti koordinaator Tõnu Seilenthal.

Keeleküsimus on kõige teravam just Venemaal elavate hõimuravaste juures. Oma keele säilitamisele on tõsiselt mõtlemas ka teised hõimurahvad.

“Eile näiteks esitas soome keele nõukogu väga tugeva vastulause Soome valitsusele, et Soome valitsus peab midagi ette võtma inglise keele pealetungi vastu,” tõi Seilenthal näiteks.

Ühtlasi pandi vahekonverentsil paika 2020. aastal Tartus toimuva soome-ugri rahvaste maailmakongressi olulisemad teemad, mille hulgas on ka keskkonnaküsimus.

“Rääkides keeltest ja keelte kadumisest unustame me vahepeal traditsioonilise elukeskkonna. Minu jaoks on see kõige olulisem. Me peaksime kasutame legaalseid mehhanisme, et kaitsta soome-ugri põliseid alasid, kus soomeugrilased ikka veel elavad,” ütles isur Dmitri Haraka-Zaitsev, ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi liige.