Soome-ugri kultuuripealinna tiitel läheb Mulgimaalt Udmurtiasse

Laupäeval 27. novembril toimub Abja-Paluojal soome-ugri kultuuriaasta pidulik lõpusündmus. Traditsiooniliselt peetakse Mulgi konverentsi, kultuuripealinna tiitel antakse üle Baitereki külale.

Samal päeval kell 13 algab Abja-Paluojal soome-ugri kultuuriaasta pidulik lõpusündmus. Traditsiooniliselt peetakse Mulgi konverentsi, mis seekord kannab kultuuripealinna tiitlist ajendatuna pealkirja “Mulgimaa maailmas – maailm Mulgimaal.” Konverents mõtestab, milline on erinevate kultuuriruumide roll maailmas ja mida on Mulgimaal anda maailmale ning vastupidi. Ühtlasi tähistatakse kultuuripealinna eestvedaja Mulgi Kultuuri Instituudi 25. aastapäeva.

Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja ja kultuuriaasta projektijuht Ave Grenberg ütles, et aasta soome-ugri kultuuripealinnana andis Mulgimaale võimaluse soome-ugri kultuuriruumis välja paista ning tuua hõimurahvaste kultuurilist mitmekülgsust aasta vältel erinevate sündmuste kaudu ka Mulgimaale.

Soome-ugri kultuuriaasta lõpetamisel tervitavad osalejaid Mulgimaa patroon, president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Tiit Terik. Konverentsil osalevad teiste seas piloot Mart Lubi, ettevõtja Siim Kabrits, mulgi keele ja kultuuri hoidja Alli Laande, MTÜ URALIC Keskuse tegevjuht Oliver Loode ja mulgi toetusrühma esimees Helir Valdor-Seeder, kes arutlevad Mulgimaa võimaluste üle maailmas silma paista ja kultuuripealinnaks olemise kogemust ka tulevikus Mulgimaa arenguks kasutada.

Kell 18 kuulutatakse välja Mulgimaa uhkus ning antakse üle soome-ugri hõimurahvaste liikumise sümbol tsirk 2022. aasta soome-ugri kultuuripealinnale Udmurtia külale Baiterek.

Abja spordi- ja kultuurikeskuses toimuval kultuuriaasta lõpuüritusel pannakse välja ka aasta jooksul kootud hõimuvaibad. “Mulgi peo hõimuvaiba ja soome-ugri kultuuripealinna hõimuvaiba kudumine olid omaalgatuslikud ettevõtmised, mida ajendas kultuuripealinna temaatika. Üle 500 inimese kogu Eestimaalt ja Mulgimaalt kudusid hõimuvaipu ning talletasid neisse oma head soovid,” kirjeldas kultuuriaasta projektijuht Grenberg.

Mulgid tutvustasid 25 miljonile soome-ugri keelte kõnelejale üle maailma oma kodukanti eelkõige ajalooliste mulgi mustrite kaudu. Abja-Paluoja võttis tiitli üle Venemaal Baškortostanis asuvalt mari külalt Miškan (Miškino). Seni on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud veel Udmurdimaa küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017) ja Mari Vabariigis asuv Šorunža (Untšo) küla (2019).