Soome-ugri kultuuripealinn on tänavu Miškan
Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutas lähemalt selle aasta soome-ugri kultuuripealinn Miškanist, mis asub Baškortostanis.
6. jaanuaril anti Soome-ugri kultuuripealinna tiitel pidulikult üle Miškani ( vene k. Miškino) asulale, mis on Baškortostanis elavate idamaride suurim keskus. Kokku elab rajoonikeskuses üle 6000 inimese, kellest ligi 70% on marid.
Avatseremoonia toimus Miškani kultuurimajas, kuhu olid kokku sõitnud soome-ugri rahvaste esindajad nii Venemaa soome-ugri vabariikidest kui ka Eestist, Soomest ja Ungarist. Üritus olid pidulik, peokõnede vahel esinesid kohalikud mari folklooriansamblid. Eestit ja setosid esindanud Rieka Hõrna sõnul oli peaüritus väljapeetud, kuid konarlik, kohaliku administratsiooni esindajad aga mõnevõrra kohmetud.
Rieka Hõrn ei tundnud ka tugevat kogukonna huvi ürituse või soome-ugri kultuuripealinnaks olemise vastu. Küll aga pidasid soome-ugri kultuuripealinna staatust oluliseks Baškortostani võimude esindajad, keda oli tseremooniale tulnud rohkesti. Nende huvi oli väga elav ja siiras, kirjeldas Hõrn. Tema hinnangul oli maridele omast ehedust tunda rajooni külades toimunud kontsertidel, samuti nende esitatud kombestikus, mis olid pühendatud mari nääridele – Šorõk jol.
2020. aastal toimub Miškanis 12 väga erinevat marisid aga ka teisi soome-ugri rahvaid tutvustavat üritust, millest suurimaks kujuneb juuni lõpus Baškortostanis korraldatav rahvusvaheline CIOFFi suurfestival Folkloriada, mille raames on Miškani korraldada soome-ugri vabaõhuprogramm. Selle festivaliga loodetakse Baškortostani soome-ugri rahvaste assamblee nõukogu esimehe, ersalanna Julia Gerassimova sõnul paremini tutvustada soome-ugri rahvaid ja nende kultuurilisi rikkusi.
Fenno-Ugria Asutus omalt poolt loodab, et Eesti inimesedki leiavad aega külastada Baškortostani, kus elab rohkesti erinevaid soome-ugri rahvaid, kellest eriti marid on säilitanud oma rahvusliku eripära. Selle kõige eredamaks märgiks on rahvuslik kombestik, mis põhineb hästi säilinud looduseusul. Nüüdki käivad marid hiites, haudadel aga kohtab hingelinde. Samuti ei tohiks unustada, et Baškortostan oli 19. sajandil ka eestlase ja setode väljarändamise paigaks, nende järeltulijaid leidub seal praegugi.
Lugege lähemalt siin.
Jaak Prozes
