lüüdid

Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala  tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?

Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."

Soomes kõneleb karjala keelt umbes 11 000 inimest, karjala keelt kaitstakse ja tema arendamist toetatakse Soome riigi eelarvest.

Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.

Sündmus oli pühendatud karjala kirjandusteadlase ja -kriitiku Maia Pahomova (1926-2003) 95. sünniaastapäevale.

Hüväd Lüüdin päiväd! Head lüüdi keele päeva! nitsiatiivgrupi „Karjala keelele ametlik staatus Karjalas“ liikmed kutsuvad kõiki 23. mail tähistama lüüdikarjalaste päeva. Lüüdikarjalaste selts aga kutsub sel päeval …

Lahti seletatult tähendab see, et pidupäeva on kolmel karjala keele murdel – livviko, lüüdi ja karjala, ning oma keelepäeva tähistavad ka vepslased.

Lüüdi-karjala keele kursusi hakatakse toetama Karjala Vabariigi eelarvest. Kursused on õppijaile tasuta. Lüüdikarjala keelt valdab u 3000 inimest. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 14.01.2020).

2017. aastal kanti kolm karjala keele murret karjala, lüüdi ja aunuse UNESCO punasesse raamatusse ehk ohustatud keelte nimekirja. Kokku valdab karjale keele murdeid alla 50 000 inimese ja nende arv väheneb kiiresti.