karjalased

Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest. 

Näitusele on kogutud tunnustatud karjala kunstniku Dmitri Dmitrievi tööd, mis sedapuhku on saanud inspiratsiooni eeposest.

Žürii sõnul eristus 8000 elanikuga Kuhmo linn oma taotlusega konkurendist – Iisaku alevikust – juba rahvusvaheliselt tuntud festivalide ja mitmekesise programmi poolest.

Soomes kõneleb karjala keelt umbes 11 000 inimest, karjala keelt kaitstakse ja tema arendamist toetatakse Soome riigi eelarvest.

2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.

Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.

Kaskezi küla elanikud kardavad ilma jääda traditsioonilisest vepslaste puhkepaigast. Petitsioonile on alla kirjutanud 38 külaelanikku.

Sündmus oli pühendatud karjala kirjandusteadlase ja -kriitiku Maia Pahomova (1926-2003) 95. sünniaastapäevale.

Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.

Šoutjärvi külas (Šeltozero) asuvas maailma ainukeses vepsa etnograafiamuuseumis avati 26. märtsil näitus “Sinu nimega … Pühendatud esimese Vepsa muuseum-filiaali juhataja Aleksander Pavlovitš Maksimovi 90. sünniaastapäevale”. …

28. veebruaril tähistatakse Kalevala päeva.

Karjala ansambel ILMU andis välja oma esimese täispika CD-plaadi, millel on kaheksa Aunuse karjala ehk livvikeelset laulu.