Saamide õiguste kaitsja Andrei Danilov ei saanud Norrast poliitilist varjupaika
Koola poolsaarel elav kildinisaam Danilov emigreerus Norrasse, kuna protestis ka Venemaa sõjategevuse vastu Ukrainas ning tajus sellega seotud riske.
Saami fondi endine direktor, kildinisaami päritolu Andrei Danilov emigreerus Venemaalt Norrasse ja palus märtsi lõpus poliitilist varjupaika, ent YLE uudiste kinnitusel praeguse seisuga tema taotlust ei rahuldatud. Põhjuseks tõid Norra ametivõimud Danilovi kehtiva viisa Šveitsi, mille tõttu tal ei ole õigust saada varjupaika Norras.
Danilov on palunud abi ka saamide esindusorganisatsioonilt Sámediggi, mille juhi Silje Karine Muotka sõnul on Danilovi taotlust siiski võimalik käsitleda, sest tal on riigis elava saami kogukonnaga seosed. Saami aktivist ei tea praegu ka seda, kas tal üldse õnnestub naasta kunagi oma koju Olenegorskisse Koola poolsaarele, kui on palunud poliitilist varjupaika.
Danilovi sõnul on tema lahkumine seotud Venemaa survega õiguste eest seisjatele ning riskidega, millega Danilov põlisrahvaste õiguseid kaitstes kokku on puutunud. Danilov protestis ka Venemaa sõjategevuse vastu Ukrainas.
Danilovi kinnitusel valitseb Venemaal diktatuur ning inimõigusi ja rahvusvahelisi norme ei järgita üldse, isegi mitte formaalselt. Hirmutamine mõjutab Danilovi väitel ka põlisrahvaste, sealhulgas saamide argipäeva. Venemaa suurim põlisrahvaste organisatsioon RAIPON on märtsi lõpus väljendanud oma toetust Putini sõjale Ukrainas.
Ka arktilistest Venemaa piirkondadest on saadetud sõdureid Ukrainasse. Näiteks Petsamo piirkonnast, Soome ja Norra piiri lähedalt on Ukrainasse saadetud 648-liikmeline pataljon, mis on kuuldavasti peaaegu hävitatud. Pole teada, kui palju on värvatute ja hukkunute hulgas põlisrahvaste esindajaid.
Teatavasti on Venemaal keelatud sõjaga seotud infot kommenteerida 15-aastase vangistuse ähvardusel ning ka seetõttu ei ole saamide kogukonnas Danilovi väitel sõjast palju juttu. Ta möönab, et Vene saamide hulgas on ka neid, kes on mõjutatud Putini sõjapropagandast.