Saami rahvuspüha tähistatakse tänavu suurejooneliselt

Print Friendly

Täna on saami rahvuspüha, mis sel aastal on eriti pidulik. Täpselt sada aastat tagasi 06.02.1917 peeti Norras, Trondheimis esimene saamide koosolek, mis pani aluse Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide koostööle.

saami-lipp

Rahvuspüha tähistatakse kõikjal Saami aladel  suurejoonelisemalt kui tavaliselt. Trondheimis toimuvatel pidustustel  osalevad Norra kuningas Harald V ja peaminister Erna Solberg ning Rootsi kultuuriminister Alice Bah Kuhnke. Soomet esindavad justiitsministeeriumi ametnikud, justiitsminister oli sunnitud teiste tööülesannete tõttu reisist viimasel hetkel loobuma. Soome president Sauli Niinistö külastab saami rahvuspühale pühendatud üritusi aga oma kodumaal Inaris ja kohtub saami esinduskoguga.

Ka Venemaal, Murmanski oblastis tähistatakse saami rahvuspüha enam kui 200 üritusega. Murmanski oblasti kuberner Marina Kovtun õnnitles saame rahvuspüha pühal. Keskseks ürituseks on Norra peakonsulaadi toetusel toimuv saami joigaja Joha Sara noorema kontsert Murmanski oblasti filharmoonias. Kell 12.00 aga algas pidulik rahvuspüha tähistamine saamide kultuuripealinnas Lujavvris (vk Lovozeros). Adaministratsiooni ees heisati saami lipp ja lauldi saami hümni, peale seda toimus pidulik rongkäik saami kultuurikeskusesse, kus kogu päeva jooksul toimub arvukalt saami üritusi: avatakse saami rahvakunsti näitus, loetakse saami muinasjuttu Põhjapõder –Kuldsarv, kontsertprogrammi „Saamimaa“, mängitakse saami lastemängue, esitletakse näidendit „Päike tundra kohal”, samuti toimuvad rahvuslikud spordivõistlused. Sarnased peod toimuvad mitmetes paikades Murmanski oblastis.

Hoolimata pidupäevast jagub saamidel probleeme. Soome saamidele on murekohaks maa, vete ja loodusvarade kasutamisõigusega seotud küsimused. Saamid tunnevad, et enamik uuendusi kitsendavad traditsiooniliste elatusalade võimalusi ning suurendavad keskkonnariske. Parasjagu on näiteks  Soome parlamendis arutlusel Tenojõe kalastust käsitlev seaduseelnõu, mis annab suuremaid võimalusi harrastajatele, kuid muudab kalapüügiga elatise teenimise keerulisemaks.

Soome pole ka tänini ratifitseerinud ÜRO ILO 169 lepingut, mis sätestab põlisrahvaste võrdse kohtlemise ja kaitseb nende keeli ja kultuure hääbumise eest. Valitsuse ja saamide esinduskogu aastatepikkused vaidlused maaomandi ja selle üle, keda pidada saamideks, päädisid tekstiga, mille ka saamid heaks kiitsid, kuid jäi valitsuse vahetumisel siiski alla kirjutamata.

Suurimad vaidlused riigivõimudega puudutavad enesemääramisõigusi ning õigust maale ja loodusvaradele, sest ilma kalapüügi ja põhjapõdrakasvatuseta soikuks kogu saami kultuur.

Saamimaa ulatub Norra läänerannikult kuni Koola poolsaareni Loode-Venemaal. Saame on u 80 000, neist Norras u 50 000, Rootsis u 20 000 Soomes u 10 000 ja Venemaal 1771 (2010. aasta rahvaloendus).

Saamide rahvuspüha tähistatakse 1956. aastal asutatud Saami Parlamendi otsusega alates 1992.aastast.

Fenno-Ugria

Allikad:

Norra ringhäälingu saamikeelsed uudised: www.nrk.no/sapmi/norsk/

Yle vahendab saamide pidustusi kogu päeva vältel: yle.fi/uutiset/

Saamelaiset juhlivat Pohjolan 100-vuotista yhteistyötä – valtiojohdolla vastoinkäymisiä

saamide_rahvuspüha_Soome_100

Saamide rahvuspüha / Soome 100

 

saami_rahvuspüha_06.02.2017

Foto: Per Heimly / NRK

Jaga sõpradega