Prozese ülevaade: Ühtne valimiste päev ja soome-ugri regioonid

Jaak Prozes
Fenno-Ugria nõunik

Septembri teisel pühapäeval oli Venemaa Föderatsioonis ühtne valmiste päev: 14 regioonis valiti kubernerid või riigipead, 6 regioonis valiti kohalikud parlamendid, 12 regiooni pealinnad said uued linnapead ja volikogud. Kokku toimusid erinevat tüüpi valimised 82 regioonis.

Meid huvitas, kuidas läksid valimised Venemaa Föderatsiooni soome-ugri regioonides. Sedapuhku valiti uued vabariikide juhid Karjala, Mari El ja Udmurdi vabariikides. Karjalas ja Udmurdimaal kandideerisid varem, juba viis aastat ametis olnud vabariikide juhid Artur Parfentšikov ja Aleksander Bretšalov, kes mõlemad olid esitatud partei Ühtne Venemaa poolt. 

Karjala Vabariigi juht Artur Parfentšikov kogus 69,15% häältest, mis on mõnevõrra rohkem kui 2017. aastal. Sedapuhku tal tugevat vastaskandidaati polnud, sest partei Õiglane  Venemaa – Patrioodid – Tõe eest (edaspidi Õiglane Venemaa) kandidaat Andrei Rogalevitš kogus vaid 13,41% häältest. Rohkem oleks võinud konkurentsi pakkuda kommunistid, kes paraku oma kandidaadiga Karjalas välja ei tulnudki. Kohalikke soome-ugri rahvaste esindajaid kandideerimas polnudki, küll aga oli vabariigi juhiks kandideerimas noor, eesti juurtega, Petseri rajoonis 1989. aastal sündinud Ivan Kadajas. Ta õppis Petrozavodski ülikoolis ja jäi elama Karjalasse, kus tegeleb turismiga. Tõsi, eriti hästi tal valimistel ei läinud, sest kogus vaid 0,61% häältest. Üldiselt aga iseloomustab Karjalat vähene valimisaktiivsus, mis sedapuhku oli kõigest 27,94%.

Udmurdi vabariigi juht Aleksander Bretšalov kogus 64,37% häältest, mida on mõnevõrra vähem kui 2017. aastal. Tema toetusprotsent oli madalaim kõigist teistes regioonides võitnud juhtidest. Bretšalovile pakkus konkurentsi kommunistliku partei poolt esitatud Aleksandr Sõrov, kes kogus 19,79% häältest. Enne valimisi  koguni pakuti, et Bretšalov ei suuda koguda 50% ja ees seisab valimiste teine tuur, kuid siiski osutus Bretšalovi ülekaal küllaltki suureks. Valimisaktiivsus oli 37,48%.

Mari vabariigis võitis valimised Juri Zaitsev, kes esitas oma kandidatuuri ise ehk oli üksikkandidaat. Kõigest neli kuud tagasi oli ta määratud Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini poolt vabariigi juhi kohusetäitjaks, sest senine juht Aleksander Jevstifejev astus mõnevõrra ootamatult ametist tagasi. Õiget vastaskandidaati tal polnudki, kuna kommunistlik partei oma kandidaati ei esitanud. Zaitsev kogus 82,44% häältest. Vastaskandidaatidest tegi aga parima tulemuse  liberaaldemokraatide esindaja Anton Mirbadalev, kes kogus 7,93% häältest. Valimisaktiivsus oli 31,99%.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigis soome-ugri piirkondades oli osavõtt valimistest madal, mille tõttu oleks võinud valimised ka läbi kukkuda. Soome-ugri rahvaste esindajad oma kandidatuuri kusagil ei esitanud. Täpsemini öeldes Mari El-is küll esialgu esitas kandidatuuri terapeut Vassili Arisov, kes ei suutnud aga koguda piisavalt oma toetuseks allkirju. Oma valimiskampaaniaks kulutas ta 10 000 rubla, millest 8350 rubla kulus allkirjade hankimiseks ja 1650 rubla agitatsiooniks. Võrdluseks: üksikkandidaat ja hilisem võitja Juri Zaitsev, kes tegelikult polnud sugugi “üksik”, kulutas 50,1  miljonit rubla. Sellest 100 000 rubla oli isiklik raha, aga näiteks 12,5 miljonit rubla andsid juriidilised isikud ehk regionaalse arengu fondid, mis omakorda on tihedalt seotud parteiga Ühtne Venemaa.

Ainukesena Venemaa Föderatsiooni soome-ugri regioonidest toimusid riiginõukogu ehk kohaliku parlamendi valimised Udmurdi vabariigis. Valimised  parteinimekirjades võitis partei Ühtne Venemaa, kes kogus 51,07% häältest, kommunistlik partei kogus 15,56%, liberaaldemokraadid 13,64%, partei Õiglane Venemaa 6,06%. Napilt jäi 5% valimiskünnise alla pensionäride partei, kes kogus 4,68% häältest. Udmurdi vabariigi 60-kohalisest parlamendis on parteil Ühtne Venemaa 49 kohta, järgevad liberaaldemokraadid nelja kohaga. Kommunistid said kolm kohta, partei Õiglane Venemaa kaks kohta, partei Rodina ühe ja valituks osutus ka üks üksikkandidaat. Seega võrreldes 2017. aasta valimistega mõnevõrra vähenes parlamendis partei Ühtne Venemaa ja kommunistliku partei saadikute arv. Siiski ei maksa sellest ennatlikke järeldusi teha, pigem võib selles näha hoopis võimupartei Ühtne Venemaa positsioonide tugevnemist. Näiteks 2021. aastal toimunud Vene Riigiduuma valimistel kogus Ühtne Venemaa Udmurdimaal vaid 35,63% häältest ja palju ei puudunud, et duumasse oleks valitud kommunistide esindaja.

Kuidas läks udmurtidel? Sellele küsimusele ei ole kerge vastata, sest oma rahvuslikku kuuluvust rõhutatakse valimistel vähem kui kunagi varem. Kohalike vaatlejate abil aga on teada, et valituks osutus u 10 udmurdi rahvusest saadikukandidaati, mis moodustab 16% saadikute koguarvust. Nende seas oli ka Tatjana Išmatova, praegune udmurdi rahva esindusorganisatsiooni – assotsiatsiooni Udmurt Keneš esimees. Siiski pole rõõmustamiseks põhjust, sest udmurdid on alaesindatud. Viimase, 2010. aasta rahvaloenduse andmeil moodustasid udmurdid 28% vabariigi elanikkonnast.

Kuidas iseloomustada valimiste tulemusi üldiselt? Üldjoontes võib öelda, et rahvas on veelgi enam koondunud võimupartei ümber. Väga raske on ka praegustes tingimustes oponeerida või väljendada rahulolematust võimudega. Oht karistatud saada on suur, sellepärast tegelikult mingit valimisvõitlust polnudki. Samuti peab arvestama, et valimispropaganda tegemisel kasutas võimupartei administratiivseid ressursse. Püüti igati hoiduda sellest, et näiteks välisriigid saaksid võimalikust toetuse vähenemisest võimuparteile teha järelduse, et rahvas on rahulolematu seoses Venemaa Föderatsiooni kallaletungiga Ukrainale. 

Esmakordselt ei valinud nimekiri Ühtne Venemaa, aega polnud kommunistliku partei esindajat. Viimane ei saatnud valimistele isegi valijaid. Üldse kandideeriski 4 inimest.

Osalusprotsent Mari El 31,99% Udmurdi vabariik 37,48%, Karjala 27,94%. Osalused Mari El 43,62% (88,27), Udmurdi Vabariik 34,55% (78,16), Karjala 29,25% (61,34)