Hõimuklubi: Eesti pseudomütoloogia algusest ja allikatest
Hõimuklubis tuleb juttu Eesti pseudomütoloogia algusest ja allikatest.
Ajaloolane Aivar Põldvee räägib oma ettekandes ajalooallikatest ja uurimis-meetoditest, mis võimaldavad meil saada teadmisi sellest, kuidas on loodud eesti jumalaid Kristjan Jaak Petersonist „Kalevipojani“.
Oma ettekande kohta kirjutab Aivar, et tegelikult on meie jumalate ja panteoni sünnilugu päris hästi uuritud, kuid siiski on huvitav jälgida, kuidas erinevatel aegadel on püütud kirjeldada eestlaste mütoloogiat. Eelkõige vaatleb ta varajasi soome ja saami eeskujusid meie mütoloogias, nende vahendamist näiteks Thomas Hiärne kroonikast, samuti jumalate kirjeldusi alates Soome reformaatorist Mikael Agricolast, lõpetades baltisaksa kirjaniku Garlieb Merkeli ja teistega. Osa Soomest pärit jumalaid, nagu laulujumal Vanemuine on leidnud oma väärika koha meie pseudomütoloogias, aga näiteks Turisel pole nii hästi läinud.
Alates 1860. aastatest said seni eelkõige saksakeelses kultuuriruumis hõljunud pseudojumalad eesti rahvusliku identiteedi sümboliteks ja kujundajateks. Jumalate kohtumine rahvaga kujunes siiski erinevaks, Vanemuine ja Turis on siin heaks näiteks. Vanemuise selts, laulupeod ja isamaaluule tegid laulujumala rahvaomaseks ning eestlased laulurahvaks, sõjajumala kuvandil ei olnud aga tõsiseltvõetavat katet minevikus ega eluvaimu ja -tingimusi olevikus
Aivar Põldvee töötab vanemteadurina Tallinna Ülikoolis. Uurinud on ta peamiselt eesti hariduse, kultuuri ja kirjakeele ajalugu varauusajal. Värskeim uurimus on Käsu Hansu eestikeelsete kirjade publikatsioon, mis ilmus möödunud aasta lõpus ajakirjas „Tuna“ (2018/4).
Korraldajad: MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Eesti Keele Instituut
Toetavad: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital, HTM hõimurahvaste programm
Kõik huvilised on oodatud!
Üritusest osavõtt on prii.
