Ülevaade: Põlisrahvaste päeva tähistati ka Venemaal

Fenno-Ugria tegi kokkuvõtte rahvusvahelise põlisrahvaste päeva tähistamisest Vene Föderatsioonis – põlisrahvate assotsiatsiooni juht õnnitles põlisrahvaid, kuulutati välja põlisrahvaste õiguste teemaline viktoriin ja korraldati karjala keele aktiivgrupi teejoomine.

Assotsiatsiooni juht õnnitles põlisrahvaid

Vene Föderatsiooni põlisrahvaste assotsiatsiooni president ja Vene riigiduuma liige Grigori Ledkov õnnitles põlisrahvaid tähtpäeva puhul. Ledkov märkis, et tänavu on see pidupäev eriline, sest assotsiatsioon tähistab oma 30 juubelit. Ta ütles, et sel päeval on kohane pöörduda tänutundes vanemate poole, kes olid assotsiatsiooni asutamise juures, samuti põlisrahvaste esindajatest kultuuri- ja hariduseliidi poole, kes on aidanud põlisrahvastel traditsioone hoida. “Veel aga peaksime sel juubeliaastal tervitama noori, kes on meie tulevik,” sõnas Ledkov. President soovis põlisrahvastele positiivseid mõtteid, edu, põikpäisust ja tugevat tervist, et liikuda edasi nii, et tuleviku põlvkondade jaoks säiliksid meie kombed ja keeled.

Vene Föderatsioonis elavad enam kui 45 põlisrahva esindajad, suurem osa neist elab Põhjas, Siberis ja Kaug-Idas. 2015. aasta seisuga oli Vene Föderatsioonis üle 316 000 põlisrahva hulka kuuluva inimese.

Startis põlisrahvaste õiguskaitse viktoriin

9. augustil anti ka start netiviktoriinile, mis on mõeldud Vene Föderatsiooni põlisrahvastele, et nad tunneksid paremini oma õigusi. Sellest andis teada Vene Föderatsiooni inimõiguste ombudsman. Viktoriini ettevalmistuses osalesid aktiivselt Saha (Jakuudi) vabariigi, Neenetsi ja Tšukotka autonoomsete ringkondade inimõiguste ombudsmanid.
Viktoriini eesmärgiks on noorte õigusteadvuse arendamine, kodaniku vastutuse ja aktiivse positsiooni formeerimine. Samuti kavatsetakse stimuleerida teadustegevust, kohaliku ja rahvusvahelise kogemuse arvestamist inimõiguste kaitsmise sfääris.

Viktoriini tulemused tehakse teatavaks rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 10. detsembril.

Karjalas tähistati põlisrahvaste päeva

9. augsutil toimus Petroskois (vn Petrozavodsk) algatusrühma „Karjala keelele ametlik staatus Karjalas“ eestvedamisel traditsiooniline pidustus KarjalaFest, mis oli samuti pühendatud rahvusvahelisele põlisrahvaste päevale ja Karjala Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni 30. aastapäevale. Karjala Vabariik oli esimene Vene Föderatsiooni kuuluv territoriaalne üksus, kes võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni.

Koroonaviiruse tõttu toimus sündmus karjala teejoomise vormis klubis „Jõehobu“. Need, kes kohale tulid, said teada palju huvitavat Venemaa põlisrahvaste kohta, samuti karjala rahvusliku hobusetõu taastamisest ning sellest, mis on kirjas suveräänsusdeklaratsioonis. Külalistel oli võimalik tutvuda karjalaste rahvuslike muusikainstrumentidega – jouhikko, kandle, metsasarve ja vilepilliga. Polina Vorobjova, kes on Kiži muuseum-looduskaitseala folklorist rääkis nii nende instrumentide ajaloost, kui ka mängis nendel. Ta esitas karjala rahvamuusikat ja viis läbi ka väikese õpitoa, et ka osalejad saaksid neid pille proovida ja meloodiaid esitada. Eriti mõjusad aga olid tema esitatud karjala laulud, milles peegeldus põlisrahva kultuuri ilu ja kordumatus.

Karjala ühiskondliku organisatsiooni Lüüdikarjalased esimees Liidia Konovalova rääkis aga sellest, kuidas tegutseb lüüdikarjalaste etnokeskus Petroskois (vn Petrozavodsk), samuti tulilinnu muuseumist ja lüüdikarjala keele kurustest, mida seekord toetasid ka vabariigi võimud. Karjala ühiskondliku liikumise Kalevala pärand liider Julia Andrejeva aga jutustas selle organisatsiooni erinevatest projektidest, mis on seotud Karjala ajaloo ja traditsioonidega ning tekitavad huvi vabariigi vastu.

9. augustil tähistati ÜRO põlisrahvaste päeva, sest just sel päeval, 1982. aastal, kogunes esmakordselt ÜRO põlisrahvaste esimene töögrupp.