Põlisrahvad palusid loodusressursside ministeeriumi taastada endine jahipidamise hooaja pikkus
Varem oli metsikuid põhjapõtru lubatud küttida 1. augustist 15. märtsini, aga nüüd vaid 21. jaanuarini. Hooaja lühendamist põhjendati jahiloomade arvu kahanemisega.
Metsikute põhjapõtrade kütihooaja lühendamine pooleteise kuu võrra on halvendanud põlisrahvaste majanduslikku olukorda, teavitas Venemaa Föderatsiooni põlisrahvaste assotsiatsioon. Assotsiatsioon palub ministeeriumisse saadetud läkituses taastada varasem hooaja pikkus, mida oli 2021. aastaks lühendatud.
Assotsiatsiooni jurist Julia Jakel ütles, et uus hooaja pikkuse lühendamine raskendab jahiloomade küttimist. Varem oli metsikuid põhjapõtru lubatud küttida 1. augustist 15. märtsini, nüüd vaid 21. jaanuarini. Jahihooaja lühendamist põhjendasid võimud metsikute põhjapõtrade arvu kahanemisega.
Jakel selgitas, et põhjapõtradele hakatakse jahti pidama alles veebruari keskpaigast, siis kui õhutemperatuurid hakkavad tõusma, aga nüüd seda teha ei saa. Polaaröö tingimustes langeb õhutemperatuur 50-60 miinuskraadini ja sellistes tingimustes ei sa keegi jahti pidada.
“Me oleme nõus, et põhjapõtrade arvukus kahaneb, kuid peab arvestama, et meie riigis on mitu erinevat kliimavööndit ja looduskasutusviisi. Kõiki pole võimalik ühe seaduse alla mahutada, eriti mis puudutab põlisrahvaste õigusi, sest põlisrahvastele on metspõhjapõder elu ja olemasolu allikas. Sellepärast palume arktilises piirkonnas taastada endine küttimishooaeg,” rõhutas jurist.
“Metsikute põhjapõtrade populatsiooni stabiliseerimiseks aga tuleb piirata või kogunisti keelata põhjapõtrade küttimine teistele, tehes erandi ainult põlisrahvastele. Näiteks keelata jahiturism või harrastusjaht, kus küttimine on kas äri või meelelahutus,” ütles Jagel.
