Murmanski oblastis tähistati saamide rahvuspüha
Pidupäeva puhul õnnitles oblasti kuberner Andrei Tšibis kohalikke saame ja märkis, et saamidele osutatakse suurt toetust, nii eraldati 2023. aastal saamide toetuseks 53 miljonit rubla.
Selle raha eest saavad saamid kasutada maad põhjapõdrakasvatuseks; isiklikuks tarbeks aga saavad nad tasuta küttepuid, samuti retseptiravimeid. Saami naistel võimaldatakse pensionile minna 50 ja meestel 55-aastaselt.
Osutatavad toetused pole aga piisavad selleks, et saamide arv kasvaks, märkis saami aktivist Valentina Sovkina. Võrreldes 2002. aastaga on saamide arv Murmanski oblastis vähenenud 23 %, siis elas oblastis 1769 saami.
Praegu elab Murmanski oblastis 1363 saami ning oblasti juhtkond mõistab Tšibisi sõnul, kui tähtis on säilitada ja kaitsta saamide kultuuripärandit. Näiteks rõhutas ta, et saami käsitöö on piirkonna visiitkaardiks ja seda oleks vaja enam esile tõsta, sest saamide kultuur ja traditsiooni vajavad toetust.
6. veebruaril toimus pidulik saami lipu heiskamine Murmanski oblasti põhjarahvaste ja rahvusvaheliste suhete keskuse ees, oblasti koduloomuuseumis avati näitus „Saami rahva hääl“, mis on koostatud kohaliku saamide assotsiatsiooni juhi Niina Afanasjeva kogude põhjal. Kohalikus teadusraamatukogus esitleti venekeelseid saami-teemalisi raamatuid. Lujávri (Lovozero) saami keskuses avati näitus saami kostüümist ja õhtul toimus pidulik kontsert.
Murmanski oblastis valdab saami keelt umbes 200 inimest, seal elavatest ligi 1400 saamist vaid 16 % peab saami keelt emakeeleks. Koola poolsaarel räägitakse põhiliselt kildinisaami keelt, mis on ainuke saamide üheksast keelest, mida kirjutatakse kirillitsas.
