Uus sõnastik: milline on koolielu sõnavara soome-ugri keeltes?
Ersalannast soome keele õpetaja Natalja Abrosimova aitas gümnasistil Kirill Chukavinil luua ainulaadse sõnastiku.
Tallinnas ilmus vene-soome-eesti koolisõnavara sõnastik, mille autor ja koostaja on Lasnamäe gümnaasiumi lõpuklassi õpilane, Eesti maletaja Kirill Chukavin.
Chukavini praktikatööd juhendas Lasnamäe gümnaasiumi soome keele õpetaja, ersa kultuuriseltsi Sjatko esimees, arvukate soome-ugri ürituste korraldaja Ph.D. Natalia Abrosimova.
Autori sõnul on sõnastik kasulik mitmele osapoolele. “Eelkõige õpilastele, kes õpivad soome
keelt ja õpetajatele, kes õpetavad soome keelt nii vene-, eesti- kui ka soomekeelsetes
koolides. Samuti võib sõnastik huvi pakkuda soome-ugri huvilistele,” märgib Chukavin oma praktikatöö eessõnas. Ta rõhutab, et tulevikus on võimalik loodud sõnastikku nii täiendada kui ka kohandada, luues teistes soome-ugri keeltes samalaadseid.
Sõnastik koosneb üheksast teemaplokist: kool (mis asub kooli seinte vahel), klass (mis asub
klassiruumis), õppeprotsess (tundide korraldamisega seotud sõnad), koolitarbed, õppeained,
distantsõpe (uus plokk), huviringid, iseloom (õpilaste ja õpetajate iseloomustused) ja koolis kõige sagedamini kasutatavate verbidega plokk. Plokkides olevad sõnad on tähestikulises järjekorras – ühtekokku on sõnu 423. Sõnastiku lähtekeel on vene keel ning sõnaraamatus kasutatud grammatilised vormid annavad keeleõppijale oluliselt tuge.
Kolmes keeles loodud sõnaraamatut “Vene-eesti-soome koolieluga seotud sõnastik” saab kasutada ka digitaalselt.
Sõnastiku käsikirja toimetajate hulgas olid Anu Haak, Jaan Õispuu ja Soomes asuva Rantasalo põhikooli vene keele õpetaja Helena Sutinen-Grosu. “Siinkohal on oluline märkida, et Grosu on ise keelekandja ning valdab vene keelt,” täpsustab Abrosimova. Ta lisab: “Olulisi nõuandeid andsid veel ka Annekatrin Kaivapalu, Maria-Magdaleena Jürvetson ja mitmed teised soome keele õpetajad. Konstruktiivset tagasisidet on andnud ka minu soome keele rühma õpilased, sest nemad ongi ju kaardistatud sõnavara kasutajad.”
Sõnakorpus valiti Abrosimova sõnul juba teiste soome-ugri sugulaskeeltes (vepsa ja karjala) ilmunud koolieluga seotud sõnastikest:
- “Koulušanašto” karjala keeles
- “Školvaihišt” vepsa keeles
Märksõnade tõlkimisel kasutati peamiselt Eesti Keele Instituudi veebisõnastike (soome-eesti, eesti-vene, eesti haridussõnastik jt) abi.
“Kuigi sõnastiku maht on väike ja spetsiifiline ning tegu on tavalise gümnaasiumi uurimistööga, seisneb töö omapära valitud teemas ning kolmes keeles. “Mitu keelt suurendab sõnastiku kasutajate hulka ning annab võimaluse nii neile, kes õpivad eesti ja vene õppekeelega koolides soome, eesti ja vene keelt, kui ka soome koolidele, kus õpitakse valikainena vene- või eesti keelt.
“Kirill juba mainis, et sõnastiku alusel võib luua mõne uue – mul tekkiski kohe huvi teha seda vastavalt ersa, eesti ja soome keeltes. Esiteks seepärast, et nii tõuseks huvi sõnaraamatute ja nende koostamise vastu noorte hulgas laiemalt. Saab ju samalaadseid praktilisi töid kombineerida teistel aladel, vahetades temaatikat ja lähtekeelt. Teiseks aga aitaks see kohalike venelaste hulgas senisest rohkem tõsta huvi kahe sugulaskeele – eesti ja soome keelte – õppimise vastu. Ning kolmandaks aitaks sõnastiku loomine arendada valdkonna terminoloogiat. Sest samalaadset tööd võivad teha teised Eestis elavad soome-ugri rahvastest koolilapsed ja miks ka mitte nende vanemad. Seeläbi saab tugevdada meie keelesugulust, ühtekuuluvustunnet ning õppida üksteise kultuuri ja keeli,” selgitas Abrosimova.
