Mari sangari päeva tähistati Mari Vabariigis ja ka Eestis

Nii asetati lilled mari kirjandusklassiku Sergei Tšavaini ja etnoloogi, vaimulik Pavel Glezdenjovi ausammaste juurde. Pavel Glezdenjovilt pärineb ka mõte hakata tähistama mari sangari päeva 26. aprillil, mille ta esitas mari I rahvuskongressil 1917. aastal.  Samuti asetati lilled maride juhi Mamitš Berdei ausmba juurde Oršanka rajoonis Mari-Ernur külas.

Mari sangari päeva üks tähtsamaid üritusi oli aga  rahvuskultuuride majas korraldatud vabariiklik mari kangelase valimise konkurss. Võitjaks tuli Sergei Savinov, kes mängib lõõtspilli mari folklooriansamblis Šijgorno, mis tegutseb Volžski rajoonis Karai küla kultuurimaja juures.

Eelnevalt, 24. aprillil aga toimus vabariiklik konverents „Šii taleške“, mis oli pühendatud  Vene-Ukraina sõjas osalevatele mari võitlejatele. Samuti kasutati tähtpäeva ära humanitaarabi kogumiseks Ukrainas sõdivatele mari võitlejatele.

Nagu ka  eelmisel aastal võis taas näha, et mari sangari päeva püütakse siduda praeguse Venemaa sõjaga Ukrainas. Samas aga ei kirjutata, et tegelikkuses meenutab sangari päev hoopis maride kangelaslikku võitlust Moskva suurvürstiriigi vastu. Huvitav, et võimude poolt on aktsepteeritud lillede viimine maride juhi ausamba juurde.

Mari sangari päeva lugu

Legendi järgi olevat 26. aprillil 1553. aastal langenud maride rahvuskangelane, Malmõži (praegu Kirovi oblast) maride juht Poltõš (Boltuš), maride üks tähtsamaid ajaloolisi isikuid. Aastail 1552–1583 sõdisid marid Moskva suurvürstiriigi vastu ja neil õnnestus Mamitš Berdei juhtimisel võita mitmeid lahinguid. Ajalukku on üle 30 aasta kestnud sõdade periood läinud tšeremissi sõdadena – nii kutsuti marisid kuni 1918. aastani.

Tšeremissi sõdadel oli mõju samal ajal toimunud Liivi sõjale (1558-1583), nende tõttu ei olnud Moskva suurvürstil Ivan Julmal võimalik rünnata Liivimaad täie jõuga. Maride toonane raevukas vastupanu rikkus ka nõukogude perioodil levitatud kuvandit, mille järgi kõik rahvad tahtsid vabatahtlikult ühineda Venemaaga – maride puhul see kindlasti nii ei olnud.

Nõukogude ajal seda päeva ei tähistatud, kuid 1990. aastal Mari Ušemi kongressil tõusis mõte taas ja otsus tähistada mari sangari päeva tehti 1992. aasta oktoobris toimunud mari rahva III kongressil. Eestis tähistatakse mari sangari päeva alates 1994. aastast. Tänavu 26. aprillil toimus mari sangari päeva puhul Tartus Genialistide Klubis soome-ugri disko. Tartu ja Tallinna marid tähistasid sangari päeva 27. aprillil Tartus Ingeri majas ja Tallinnas Õismäel asuvas Radzima vähemusrahvuste keskuses.