Mari sangari päeva tähistati ka Tartus
Eestis peetakse mari sangari päeva alates 1994. aastast. Tänavu toimus tähistamine Tartus kirjanduse majas, ühtlasi oli see Tartu marilaste liidu 20. sünnipäev. Esinesid mari lapsed ja Tartu maride ansambel Mari Kumõl. Ettekande liidu tegemistest pidas esimees Valeri Aleksandrov, mari sangari päevast rääkis Sergei Nikiforov. Fenno-Ugriat esindas nõunik Jaak Prozes.
Mari sangari päev 26. aprillil on üks erilisemaid Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste rahvuspühasid. Legendi järgi olevat sel päeval 1556. aastal langenud maride rahvuskangelane, Malmõži (tänapäeva Kirovi oblast) maride juht Poltõš (Boltuš), kes on maride üks tähtsamaid ajaloolisi isikuid. Aastail 1552–1585 sõdisid marid Moskva suurvürstiriigi vastu ja neil õnnestus võita mitmeid lahinguid. Ajalukku on üle 30 aasta kestnud sõdade periood läinud tšeremissi sõdadena (vanasti kutsuti marisid tšeremissideks).
Mõtte hakata tähistama 26. aprillil mari sangari päeva ütles mari esimesel rahvuskongressil 1917. aastal välja üks kongressi juhte, mari vaimulik ja etnograaf Pavel Glezdenjov. Otsus tehti 1992. aasta oktoobris toimunud mari rahva kolmandal kongressil.
Mari infokandjates domineerivad sel aastal Tšernobõli tuumakatastroofi 40. aastapäeva tähistamise lood ja sel puhul on võtnud sõna ka vabariigi juht. Esialgu pole teada, et mari sangari päeva puhul oleks mari rahvast õnnitlenud vabariigi juhid, küll aga õnnitles rahvast mari kongressil valitud juht onjoža Eduard Aleksandrov, kes on ka kohaliku riiginõukogu liige. Eelmisel aastal jäid Mari sangari päevale pühendatud üritused tagasihoidlikeks, avaldati arvamust, et selline püha ei sobigi tähistamiseks.
Sangari päeva hommikul asetati traditsioonililselt lilled ja küünlad mari kirjandusklassiku Sergei Tšavaini ausamba ette. Edasi liikus sadakond inimest ka teiste mari kultuuritegelaste ausammaste või mälestustahvlite juurde, kuhu taas asetati lilled ja süüdati küünlad. Päeval korraldas maride peamine esindusorganisatsioon Mari Kanaš (mari nõukogu) foorumi, mis oli pühendatud mari rahva XII kongressi korraldamisele. Pärast seda toimus väljasõit Oršanka rajooni, kus asub marisid sõjas juhtinud rahvuskangelase Mamitš Berdei ausammas. Ausammas ise on vastuolulise kuulsusega, sest kohalik administratsioon on püüdnud takistada mälestusürituste läbiviimist. Mamitš Berdei juhtimisel saavutasid marid sõjas mitmeid võite venelaste üle, tänu sellele ei saa vene ametlik ajalookirjutus rääkida maride vabatahtlikust ühinemisest Moskva suurvürstiriigiga.
