Arukask ja Saar: animistlikes kultuurides ollakse oma tunnete väljendamisega ettevaatlik

Madis Arukask ja Eva Saar kirjutasid Sirbis animismist vepsa keelekasutuses. Üheks selle väljenduseks on sagedasem deminutiivide kasutamine, kui see on tavapärane eestlastele ja eesti tavakeelele. 

“Animistlikes kultuurides ollakse oma tunnete väljendamise, samuti teiste kiitmise ja igasuguste suureliste žestide tegemisega ääretult ettevaatlik,” kirjutavad autorid.

Arukask ja Saar: Meile on vist arusaadav see, et kõneleme siis, kui on vaja kellegagi suhelda, kui tahame infot edastada või midagi pärida, ja et see kõik toimub ennekõike inimeste või nüüdsel ajal üha laialdasemalt ka inimese ja lemmiklooma vahel. Rääkida võib ja saab ju meie arust kõigest ning seda soovitavad teha nii väljaõppinud spetsialistid kui ka Eesti president.

Ometi pole jutukusega lood nii lihtsad, seda vähemalt nendel rahvastel, kelle elukeskkonna osaks pole pelgalt inimesed ja see, mille inimene on endale loodusest kodustanud ja anastanud. Meie ettekujutuses on maailm nendele rahvastele ikka veel muinasjutuline mitte ainult kõnelevate inimeste, vaid ka kõnelemist mõistvate loomade ja lindude ning kõikvõimalike muude olendite, paikade ja nähtustega.