📸 Liivlased ja liivisõbrad tähistasid liivi rahvuspüha

Augustikuu esimesel laupäeval tähistatav liivi püha algas tavapäraselt jumalateenistusega Mazirbe (lv Irē) luteri kirikus palvega liivi rahva, keele ja kultuuri eest. Pärast kaheaastast vaheaega toimus festivali – Līvu svētki Līvõd Pivād – pidulik avamine taas Liivi rahvamaja ees, kuhu oli kogunenud mõnisada külalist, kelle seas oli liivlaste sõpru ka Eestist, Soomest ja Ungarist.  

Liivi liidu nimel ütles tervitussõnad esinaine ja peo peakorraldaja Ieva Ernštreite. Ta mainis, et 2022. aastal on liivi kultuurielus olulisi tähtpäevi – oma 50. tegevusaastat tähistavad Riia liivi ansambel “Līvlist” ja Ventspilsi ansambel “Kāndla”, ent juba valmistutakse ka järgmiseks aastaks, mil tähistatakse liidu loomise ja Liivi rahvuslipu õnnistamise 100. aastapäeva.

Kohalviibijaid Talsi ja Kuolka kohalike omavalitsuste juhid, augustis ametist lahkuv Soome suursaadik Riitta Korpivaara, Ungari ja Eesti saatkondade asejuhid Máté Nagy ja Karmen Laus.

Sõnavõttudega esinesid ka Läti ülikooli Liivi instituudi juht Valts Ernštreits ja Liivi liidu Mazirbe osakonna eestvedajad Baiba Šuvcāne ning Peteris Dambergs. 

Liivi püha ja hõimusidemete olulisust rõhutas ka Soomes hariduse saanud ja II maailmasõja puhkedes sinna elama jäänud kirikuõpetaja Edgar Vaalgama (1912–2003) poeg Lauri Vaalgama, kes jutustas, kuidas tal keeruliste olude kiuste oli õnnestunud sõja ajal kodukohta ja vanavanemaid vaatamas käia. 

Nagu ikka, oli avatseremoonia kulminatsiooniks rongkäik mere äärde, mille eesotsas kandsid liivi rohe-valge-sinist lippu ja tammeokstest pärga laste ja noorte suvekoolis Mierlinkizt parimad osalejad. Mõne aja pärast loovutasid paadimehed pärja juba mereemale – mälestuseks ja tänuks.

Järgnevalt kogunesid kõik huvilised Liivi rahvamaja saali, et kuulata Liivi Instituudi teadlaste lühiloenguid liivi kultuurist: ”Liivi pärandi elustamisest Lätis” (Valts Ernstreits, Ieva Vītola, Lolita Ozoliņa), “Muusikaline pärand liivi kultuuris” (Baiba Šuvcāne), “30 aastat uuenenud kuukirja “Līvli”” (Renate Blumberga).

Rahvuspüha tähe all said rahvamaja saalis kokku ka endised Mazirbe põhikooli klassikaaslased – Uldis Briedis, Jānis Erenštreits, Ilmārs Geige, Gunta Gintere ja Gunārs Liepājnieks, kes meenutasid oma elu. Üles astusid muusikakollektiivid “Rāndalist”, “Kāndla”, “Rēvele” (Tallinn). 

Õhtuse piduliku vabaõhukontserdi “Minu elu” keskmes oli Läti koorijuhi ja helilooja Valts Pūce (snd 1962) looming. Seda esitasid Marija Bērziņa (vokaal), Raimonds Ozols (viiul, laul) ja Raivo Ozols (kontrabass) koos Salaspilsi segakooriga Lōja (dirigent Ģirts Gailītis), Eesti kammernaiskooriga Lu (dirigent Reeda Toots) ja Liepupe koguduse segakooriga Pernigele (dirigent Arta Zunde). 

Paljud esitusele tulnud kooriseadega laulud olid loodud liivi kultuuri suurkuju Kōrli Stalte (1870–1947) tekstidele. 

Peopäeva eelõhtul toimus rahvamajas samuti koorikontsert, mis oli pühendatud liivi koorijuhi Margarete Stalte 120. sünniaastapäevale. Kōrli Stalte tütrena sündinud Margarete (1902–1978) juhatas 1922. aasta juunis Sīkragsis asutatud Liivi Liidu koori¹, kuid kirjutas ka ise muusikat ja tegutses keeleõpetajana.

Kontserdil esitas segakoor Lōja liivi-teemalisi ning mh ka Margarete Stalte laule, Eesti naiskoori Lu esituses kõlas peamisel Veljo Tormise seatud rahvalaulud, aga ka Zoltán Kodály vokaliis ”Öö mägedes” ja Mart Saare ”Lindude laul”.

Liivi püha lõppes päikseloojangul rannas suure lõkke süütamise ja väerituaalidega. Lõkkeõhtul olid põhitegijateks ansambli Rēvele eestvedaja Laura Šmiedeberga ning liivi suvekooli noored, kes panid ka eesti naised liivi tantse tantsima. Noorte energia ja vaimustus lubasid uskuda, et liivlaste soov oma kultuuri hoida ja püha pidada ei rauge veel niipea. 

¹ koor käis 1925. aastal Tartus ja Tallinnas kontsertreisil.