Koola poolsaare saamid võitlevad oma maa eest
Murmanski oblastis Koola poolsaarel elavad saamid võitlevad turismiettevõtjatega oma maa kasutusõiguse eest. Nad süüdistavad ettevõtjaid, riigiametnikke ja suurettevõtete juhte soovimatuses säilitada põliselanike kultuuri ja Venemaa ning rahvusvahelise seadusandluse rikkumises.
Saami ühenduse asepresident Andrei Danilov pani internetti kuulutuse, millel lubab tasu info ja fotode eest Motka lahe ääres toimuva ehitustegevuse kohta. Ta on seisukohal, et iidsetest aegadest tema perele kuulunud maadele turismibaasi rajamine on ebaseaduslik. Danilov ei ole ainuke, kelle maade pärast võitlus käib. Seidjavrri järve ümbruses asuva loodusreservaadi piiridele on jõudnud Lovozero mäetööstuskombinaadi kaevandustegevus ning turismifirmad veavad järve äärde hulgaliselt turiste meelitades neid saami eksootikaga. Samas on põliselanike ligipääsu järvele piiratud ja mõned neist väidavad, et neid aetakse ka oma hõimualadelt minema. Saami aktivist Domna Homjuk rääkis, et neid süüdistatakse pidevalt ebaseaduslikus ehitustegevuses ning ähvardatakse politseiga, sest nad ehitavad ajutisi varjualuseid, mida on vaja jahil, kalapüügil ning marjade ja seente korjamisel peavarjuks vihma ja tormi eest.
Koola saamide koguarv on alla 2000 inimese ja nende traditsioonilise majandustegevuse takistamine seab ohtu nende püsimajäämise eraldi rahvana.
Saamid ei ole vastu turismile, kuid soovivad ka ise osaleda turistide vastuvõtmisel ning saada sellest kasu. Nad on kindlad, et oma kultuuri hea tundmine võimaldab mitmekesistada turistidele pakutavaid teenuseid ning pakkuda põlisrahvale elatisvõimalust nagu see on toimunud Skandinaavia riikides.
Ametnikel on oma nägemus tekkinud olukorrale ning kohati langevad nende seisukohad isegi saamide omadega kokku. Murmanski oblasti kuberner Marina Kovtun on seisukohal, et turismi tuleb tsiviliseeritud moel arendada ning samas säilitada unikaalne ökosüsteem.
Hiljuti võttis Venemaa riigiduuma teisel lugemisel vastu seadusemuudatuse, mis lubab looduskaitsealadele turismi arendamiseks rajada niinimetatud “biosfääripolügoonid” koos nende juurde kuuluvate teede ja torustikega ning raiuda metsa. Selliste arengute puhul võivad saamid ilma jääda nii oma hõimumaadest kui ka Seidjavrri järvest.
Allikas: finugor.ru
