Kontserdisari HELIjaKEEL avab hooaja sündmusega “Taevapõdra rahvaste lood. Keel kui maailmavaade“
Hõimupäevad pole sugugi läbi ning sündmusi jagub nii sellesse kui järgmisesse nädalasse. Täna, esmaspäeva, 21. oktoobri õhtul kell 19 toimub Eesti Raadio 1. Stuudios kontserdisarja HELIjaKEEl 2019-2020 hooaja avakontsert, mis keskendub põhiliselt soome ugri põliskeeltest inspireeritud elektroonilisele nüüdismuusikale ja Uku Masingu loomingust inspireeritud mõtisklustele keelest kui maailmavaatest.
Uku Masing ja elektrooniline nüüdismuusika
Keel kui maailmavaade
21.10.2019 kell 19 Eesti Raadio 1. Stuudios (Kreuzwaldi 14, Tallinn)
Hõimupäevade ja rahvusvahelise põliskeelte aasta raames toimuv kontsert sünnib koostöös Fenno-Ugria Asutusega. Koostöös Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsiga lisandub kontsertidele ka vestlusring.
Kavas:
- Johanna Kivimägi: Põliskeeltest inspireeritud uudisteos elektroonikale (ca 5-10 min)
- Otto Iivari: Põliskeeltest inspireeritud uudisteos elektroonikale (ca 5-10 min)
- Juuso Salonen: “Kandle sünd” elektroonikale (10 min)
- Malle Maltis: “Talv” ja “Lume tegemine” teosest “Kuni Päike ärkab” (2018) salvestis (8 min)
- Maija Hynninen: “Aina on tänään” elektroonikale (2015), tekst Vilja-Tuulia Huotarinen (10 min)
- Märt-Matis Lill: Etnofuturistlikud etüüdid fonogrammile (2001) (8 min)
- Väinämöise kandlemäng
2. Riigikene
3. Saunaloits
- Tõnis Kaumann: “Liiva sosistatud rada” elektroonikale (2007) (5 min). Esitaja: Malle Maltis (elektroonika)
- Vestlusring Uku Masingu vaadetest keelele kui maailmavaate kujundajale, vestlusringi juhib Madis Arukask, osalevad Märt-Matis Lill jt.
Kontserdile eelnevalt ja järgnevalt saab kuulata-vaadata kahte heliinstallatsiooni: Malle Maltise “Häälega üles kirjutatud” ning Andrus Kallastu “Ja taevad laulsid”
Selle süüria murdekeelse rahvalaulu päritolu ei ole teada. Mitmed muusikaloolased viitavad siiski selgelt liivakõrbe väljendavale tekstile ning asetavad laulu tekke mitte tänapäeva Süüriasse, vaid pigem Araabia poolsaare piirkonda. Samas ei saa välistada ka seisukohta, et tegu on sufismi mõjuga rahvalaulu kujunemisele ning siin võivad kõrb ja liiv olla lihtsalt allegooriateks inimhingele. Sellesse hinge surub rändaja teadlikult Allahi jalajälje, mis saab teda juhatavaks teerajaks.
Märt-Matis Lill: Etnofuturistlikud etüüdid valmisid 2001. aasta suvel ühe Helsingi Ülikooli korraldatud vanade muusikaürikute näituse jaoks. Teisalt on nad konkreetseks tulemuseks tutvusest Kauksi Üllega, mis algas 2000. aasta talvel Helsingis toimunud Soome-ugri maailmakongressil. Esimese etüüdi tekst pärineb Kalevalast. Teised kaks etüüdi on Ülle loodud ja esitatud.
Lähemalt saab kõigist esinejatest ning teostest lugeda siin.
Kohtumiseni!
Fenno-Ugria
