Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“
Eesti legendaarse akvarellisti näitus "Sugulasrahvastel külas. Joonistusi ja akvarelle" on TLÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis avatud 21. detsembrini.
Avalduse koostamise ajendiks oli 20. mail 2020. aastal Riigikogu esimehele saadetud abipalve, millele olid alla kirjutanud tatari, kalmõki, burjaadi rahvusliikumiste esindajad ning ersade esindaja Syreś Boläeń.
Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.
Töid hinnanud ekspertkomisjoni sõnul on teosel oluline mõju valdkonna teadustööle ning teadmiste levikule laiemas kultuurihuviliste ringis ka väljaspool Mordvat ja Venemaad.
Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.
Riik ei toeta piisavalt Venemaa Föderatsiooni põlisrahvaste keelte säilimist, teatas föderatsiooni inimõiguste volinik ombudsman Tatjana Moskalkova põlisrahvaste õiguste kaitse seminaril. Moskalkova rõhutas, et probleem nõuab …
Hõimupäevadel, Hiiu ja Viljandi folgil publikut hullutanud noortepärane Ungari rahvamuusikabänd annab oktoobri lõpul Eestis viis kontsert!
Autorid nägid raamatu kirjutamisega suurt vaeva, sest neil tuli selleks luua bessermani keele õigekirja normid. Selleks kasutati nii erinevate Udmurdimaa kui ka välismaa teadusinstitutsioonide abi.
Muuhulgas mainis Handi-Mansi autonoomse ringkonna kuberner Natalia Komarova, et ÜRO peaassamblee kuulutas aastateks 2022-2032 välja põlisrahvaste keelte aastakümne.
Fenno-Ugria Hõimuklubi tähistab sel aastal oma 20. tegevusaastat ning alustab uut hooaega kolmapäeval, 20. oktoobril.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.