Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Soome Instituudi, Fenno-Ugria Asutuse ja TLÜ Elualasid Lõimiva Uuenduse projektõppe kursusel valmis üliõpilaste rühmatööna elektrooniline interaktiivne kultuurikaart "Soome jäljed Tallinnas".
Ott Heinapuu sulest ilmus Keeles ja Kirjanduses (2023, nr 12) rubriigis Lühidalt tutvustus Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatust “Soome-ugri sõlmed 2022“. Raamat koondab uurali hõimuliikumisega seotud publitsistikat, …
Peatoimetaja Taisto Raudalainen koostöös Fenno-Ugria kontoriga on alustanud järjekordse soome-ugri rahvaste ühiskondlikke ja kultuurisündmusi käsitleva aastaraamatu "Soome-ugri sõlmed 2023" koostamist.
Sedapuhku tähistati hõimupäeva kõige võimsamalt Mari Vabariigis, kokku üle 300 ürituse, mis toimusid kõikides vabariigi rajoonides ja linnades.
Fenno-Ugria Asutus korraldas oktoobris 2023 traditsiooniliselt Hõimupäevade sündmustesarja Tallinnas ja Tartus, mis tõi kokku soome-ugri muusikuid Eestist, Lätist, Soomest ja Ungarist, kunstnikke, kirjarahvast ja teadlasi. …
Üldkoosolekul 29. oktoobril valiti Soome rahvakultuuri ühingu Taivaannaula esimeheks Fenno-Ugria töötaja, projektijuht Patrick O’Rourke. Taivaannaula on 2007. aastal rajatud ühing Soomes, mille eesmärgiks on soome …
Head hõimusõbrad! Kus veel mitte siin, kui Tartus – ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi linnas – on sobilik hõimupäeva puhul kokku tulla. Ilmari Manninen sümboliseerib …
Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste ja soome-ugri disainerite koostöös ning professor Piret Pupparti juhendamisel valmis Hõimukalender 2024, mille eesmärk on näidata pärandkultuuri kaasajastamise võimalusi läbi moe, populariseerida soome-ugri ning …
Ferenc Molnári raamatu “Pál-tänava poisid” kunstikonkursile esitati 76 tööd 23 koolist.
Oktoobrikuu kolmandal laupäeval 21. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, mis on riiklik tähtpäev ja lipupäev.
Ajaloolase ja hõimuliikumise pikaaegse edendaja Jaak Prozese sõnul peaksime oma hõimurahvaid rohkem märkama, sest nende kultuur ja keel mängib olulist osa meie rahvusliku identiteedi kujunemisel.