Uudised

Aprilli lõpus toimus Moskvas rahvuste keskuses „Rossija“ Venemaa põlisrahvaste kongress, täpsema nimetusega Põhjala, Siberi ja Kaug-Ida väikesearvuliste põlisrahvaste assotsiooni (RAIPON) 10. kongress.  Kongressile oli kogunenud …

Handi-Mansi autonoomse ringkonna arktilises tsoonis kukkusid läbi kolme naftaleiukoha kasutuselevõtu oksjonid, sest ükski naftakompanii ei esitanud soovi oksjonil osalemiseks. Leiukohtade kasutusele võtmise litsentside hinnad kõikusid …

Handi-Mansi autonoomses ringkonnas luuakse põlisrahvaste ombudsmani koht. Sellise ettepaneku tegi uus piirkonna kuberner Ruslan Kuharuk, tema sõnul tehti otsus vastusena põlisrahvaste esindajate palvetele. „Kuni praeguseni …

Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas Surguti rajoonis Ruskinskaja külas 23. märtsil  toimuma pidanud põhjapõdrakasvatajate, kala- ja jahimeeste kokkutulek, mis sisuliselt on muutunud põlisrahvaste rahvuslikuks pidustuseks, jäeti ära.

Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra ja Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond tähistasid 10. detsembril 93. sünnipäeva.

1. novembril, udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) mälestuspäeval, kuulutas hõimurahvaste programm traditsiooniliselt välja kirjandusauhinna laureaadid.

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.

Täienes ka põlisrahvaste traditsioonilise folkloori esitajate ja kandjate nimekiri. Avaldusi laekus kolmest piirkonnast: Berjozovo, Hantõ-Mansiisk ja Surgut.

Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.

Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.

Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest. 

Algselt ungarikeelsena koostatud raamat ilmus 2014. aastal Budapestis. Teos on pühendatud ungari teadlasele ning obi-ugri keelte ja kultuuride uurijale Éva Schmidtile (1948-2002).