Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
30. septembril Otepääl kogunenud Ersa Rahvuskongress – Ěrzäń Promks tõi kaheks päevaks kokku ersade tuleviku teemal arutlejad.
Riia Läti Seltsi eestvõttel toimus 24. septembril juba üheksandat korda soome-ugri päev. Ühtlasi tähistati mihklipäeva ja linnamesindusprojekti Katusemesilased 2022 lõikuspidu.
Aastaraamat pakub mitmekesist ja köitvat lugemist kõigile, kellele meie sugulasrahvaste käekäik korda läeb. Raamat ilmub peatselt müügile raamatukauplustesse, kuid seda saab ka tellida: info@fennougria.ee. Üksiknumbri hind tellijale on 6 eurot, lisanduvad postikulud.
Värvikate inimsuhete kõrval näeme hingematvalt kaunist Komimaad. Metsikut taigakaru mängib filmis üsna ehedalt taltsas tsirkusekaru Malõš.
Eestisoomlaste kultuuriomavalitsuse eestvedamisel korraldatud eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu toimus 31 korda. Ühtekokku pidutses enam kui 300 ingerisoomlast.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Head saaki ja ilusat jaaniaega!
Fenno-Ugria Asutus
Parima kunstilise kujunduse eest pälvis tiitli Vladimir Romaškini 70. sünniaastapäevale pühendatud teos, mille koostasid ja andsid välja tema sõbrad.
Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu üle mere Hanko sadamasse üle 64 000 ingerisoomlase.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.