Uudised

Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas Surguti rajoonis Ruskinskaja külas 23. märtsil  toimuma pidanud põhjapõdrakasvatajate, kala- ja jahimeeste kokkutulek, mis sisuliselt on muutunud põlisrahvaste rahvuslikuks pidustuseks, jäeti ära.

Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra ja Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond tähistasid 10. detsembril 93. sünnipäeva.

Neenetsi, handi ja sölkupi keelsete teoste autoreid autasustati Saltõkovi, Laptsui ja Irikovi-nimeliste preemiatega, teatas Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna põlisrahvaste ameti pressiteenistus.

Tjumeni oblasti Uvati rajooni Demjani küla kooliraamatukokku rajatud filmistuudios valmib handi muinasjuttude ja legendide ainetel viis multifilmi.

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.

Täienes ka põlisrahvaste traditsioonilise folkloori esitajate ja kandjate nimekiri. Avaldusi laekus kolmest piirkonnast: Berjozovo, Hantõ-Mansiisk ja Surgut.

"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.

Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.

Äsja Mari vabariigi pealinnas lõppenud soome-ugri rahvaste teatrifestival oli sel aastal nii ühtlaselt kõrge tasemega, et kuni viimase hetkeni ei osatud ennustada peapreemia saajat.

Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.

Algselt ungarikeelsena koostatud raamat ilmus 2014. aastal Budapestis. Teos on pühendatud ungari teadlasele ning obi-ugri keelte ja kultuuride uurijale Éva Schmidtile (1948-2002).

Ühtekokku jagati preemiaid üheksas kategoorias, laureaate oli kokku 37. Riikliku preemia suurus on 50 000 rubla ehk umbes 600 eurot.