Karjala rahvalaulude ehk runode tähtpäevast sai esmakordselt üldrahvaliku tähtpäev
Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.
Tegelikult tähistati rahvalaulude päeva esmakordselt juba eelmisel aastal, kuid viiruse tõttu online-süsteemis. Aga isegi sellises vormis avaldas see osalejatele suurt muljet, kuid kuidas uus pidupäev möödub tavapärastes tingimustes? Õnneks olid karjala rahvuskatiivi kartused asjatud, rahvast kogunes erinevatele üritustele päris palju.
Näiteks Karjala rahvusraamatukogus näidati runolaulikute ja runode teemalisi videoloenguid, mille käigus esitati huvitavaid fakte, kuid näidati ka vanu fotosid ja videoid, milles runolaulikud esinesid. Üritusest võtsid osa noored näitlejad, samuti Petrozavodski muusikakolledži ansambli Peregudki – Taaskäivitajad artistid, kes mängisid kandlel ning esitasid karjala traditsioonilisi laule ja tantse. Tekkis tunne nagu oleks runolaulikud andnud vahetult teadepulga üle uuele põlvkonnale.
10. juunil 1820. aastal fikseeriti kirjalikult esimesed karjala runolaulud, sellega pandi alus sihipärasele runolaulude kogumisele. Karjala vabariigi valitsus kuulutas 2021. aasta runolaulude aastaks ja rahvalaulu päevast sai nii aasta kõige tähtsam sündmus.
Huvitav teada!
Kõigil, kes aga veidi hiljem läksid Karjala rahvusteatrisse, anti võimalus hinnata noorte kunstimeistrite töid, mis olid pühendatud Karjala runodele. Kontsert aga möödus menukalt, saal oli rahvast puupüsti täis. Esinesid ansamblid Kantele, Gornitsa, koor Oma pajo, teater Čičiliušku, laste ansamblid Peregudki, Kulkuset, Vesläžed ja räppar Ondrei. Kõik nad esitasid vanu runosid, kuid runodele oli antud kaasaegne stiil. Lisaks kaasati taustaks arvutigraafika, mis avaldas veelgi enamat muljet ja pani uskuma, et karjala keelel ja kultuuril on tulevik. Nüüd jääb vaid loota, et peopäevaga ühinevad teisedki rajoonid.
Peale kontserti oli kõigi võimalus osaleda spordiklubi Spartak staadionil toimunud karjalaste rahvusliku spordimängu kyykä (sarnaneb kurnimänguga) õpitoas. Õhtupoole said osalejad kohvikus osa karjala teejoomisest, mille kõrvale pakuti traditsioonilisi karjala pirukaid. Karjalaste rahvuslikel muusikainstrumentidel, nagu kannel, jouhikko, karjasarv, erinevad vilepillid esines aga karjala ükstuntumaid rahvamuusikuid Polina Vorobjova. Esitleti äsja ilmunud Tatjana Berdaševa ja Maria Kundozerova raamatut “Runola tema imelikud elanikud”.
Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.
