Karjala laulupeol Sortavalas osales ka Eesti koor

Karjala laulupidu. Foto: Kadi Raudalainen

16. juunil toimus Sortavalas Karjala laulupidu, mis oli pühendatud Karjala vabariigi 100. aastapäevale ja rahvuseepose „Kalevala“ lõpliku versiooni väljaandmise 170. aastapäevale.

Lisaks Karjala eri rajoonidest saabunud 60 koorile ja rahvamuusikaansamblile astusid peol üles külalised Peterburist, Arhangelskioblastist ja Udmurdimaalt, Soome pärimusansambel „Karjalan kaiku“ ning spetsiaalselt selle laulupeo jaoks kokku tulnud koor Eestist, kus laulsid ERKI kammerkoori, Kunstnike Koori, kammerkoori Studium Vocale, projektikoori Aja Puudus ning Eesti Vabaõhumuuseumi, ERR ja Kalamaja segakooride liikmed. Koori juhatas Mareks Lobe.

Laulupidu algas südalinnast Vakkosalmi laululavale suunduva osalejate rongkäiguga. Pidulikul avatseremoonial tervitas peolisi Karjala vabariigi riigipea Artur Parfentšikov nii vene kui ka soome keeles. Seejärel esitas kohalikest lauljatest koosnev umbes tuhandeliikmeline koor riigihümnid ning Karjala-teemalisi koorilaule. Järgnes kooride ja ansamblite laulumaraton:  nelja tunni vältel kõlasid kolmel erineval laval rahvamuusika ja autorilaulud Karjala eri piirkondadest saabunud rahvamuusika-ja lauluansamblite esituses. Pärastlõunal toimus Seurahuone saalis kontsert „Runojahdi- pajon mahdi“, kus esitleti meeskooridele ja instrumentaalansamblitele kirjutatud uuemat muusikat. Lõputseremoonial esines Karjala folklooriansambel Kantele.

Eesti koor tutvustas lauluväljaku pealaval segakoorilaule 2019. aasta üldlaulupeol repertuaarist ning see esitus võeti väga soojalt vastu.  Publiku seas äratasid tähelepanu ka koori liikmete seljas olevad Eesti rahvarõivad. „ ERKI Kammerkoori baasil loodud projektikollektiiv Eesti Koor hoidis Eesti lippu väärikalt kõrgel nii sõna otseses kui ka poeetilises tähenduses. Olime ainsad, kel üldse lipud kaasas olid! Meid nähti ja meid austati,  hinge täitis rõõm ja uhkus, et oleme eestlased! Hoidsime oma lippu vägagi väärikalt kõrgel, esitades Sortavala laulupeol meie peatselt saabuva juubelilaulupeo repertuaari. Vaid kahe prooviga suutsime viiest koorist pärit kirju seltskonnaga tekitada ühtselt kõlava koosluse. Lisaks sellele on mul suur rõõm, et selle lühikese ajaga tekkis meil omavahel mingi mõnus keemia ja üheshingamine, mille sarnast isegi minusugune vana koorikala on saanud kogeda vaid üksikutel kordadel,” tunnistas projektikoori dirigent Mareks Lobe.

Reisi läbi viinud Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen kutsus Karjala laulupeolisi osa saama ka Eesti laulupidudest.

Karjala vanas  kultuurilinnas Sortavalas on pikk laulupidude traditsioon. Esimene laulupidu korraldati seal Eesti eeskujul 1896. aastal. Selleks puhuks ehitati Vakkosalmi parki kaunis laululava, mis tänaseks on kahjuks lammutatud. Ülemaalisi laulupidusid, mis on koondanud paikkonna sadu koore tuhandete lauljatega on peetud seal ka 1906 ja 1926. Kuulsusrikkaim ja meeleolukaim laulupidu toimus 1935. aastal,  mil Soome tähistas rahvuseepose Kalevala 100. aastapäeva. Laulupeole tuli kokku ligi 20 000 rahvustunnetest sütitatud inimest, mh segakoor Raudam Tallinnast.  Siis avati ka linna keskpargis Karjala tuntud runolaulikule Pedri Šemeikale pühendatud mälestusmärk.

 

Karjala laulupidu. Foto: Kadi Raudalainen

 

Rahvuslik laulupeotraditsioon katkes, kui Sortavala sattus Nõukogude Liidu koosseisu.  2012. aastal äratas traditsiooni uuele elule Soomes tegutsev Laadogakarjalaste liit koostöös teiste Karjala kultuuri toetavate vabaühenduste, Sortavala linna ning Karjala Vabariigi kultuuriministeeriumiga. Peol, mille kunstiliseks juhiks oli Sibeliuse Akadeemia professor Reijo Pajamo, osales 350 esinejat, sh Kuldjala Lauluselts Eestist. 2013. aastal Petroskois toimunud laulupeol andis ülimalt menukaid kontserte kammerkoor Collegium Musicale, kes kandis ette Veljo Tormise tsükli „Karjala saatus“ ja „Vepsa pärand“. 2014. aasta laulupidu peeti Soomes, Joensuus. 2015. aasta Kalevala väljaandmise 80. aastapäevale pühendatud laulupidu toimus taas Sortavalas ja sellel osales Eestist kammernaiskoor Lu, 2017. aasta laulupidu oli taas Soomes.

Karjala laulupeo arenemisele on kaasa aidanud ka Eesti Kooriühing ja Fenno-Ugria Asutus, kes viisid 2015. aastal  sealsetele korraldajatele ja kunstilistele juhtidele läbi laulupeoseminari ja on kutsunud  neid osa saama ka Eesti pidudest. „Just tänu Eesti laulupidudelt saadud kogemusele kaasasime seekord ka Karjala laulupeole rahvatantsuansamblid ning pillimängijad,“ ütles peo korraldaja, Karjala rahvaste kultuurikeskuse asedirektor Tatjana Lednjova.

„Soovime jätkata laulupidudega ainult Sortavalas. Lisaks pikkadele traditsioonidele on siin ka suurepärase akustikaga lauluväljak,“ tõdes Karjala Vabariigi kultuuriminister Aleksei Lesonen Karjala uudistetoimetusele.  Kultuuriministri sõnul ootab laulupidusid suur tulevik, sest edaspidi soovitakse siia kokku kutsuda esindajaid kogu soome-ugri maailmast. Siis võtaksid peost osa taas tuhanded inimesed, nagu endistel aegadel.

 

Kadi Raudalainen

Fenno-Ugria

 

Lugege lähemalt sündmusest:

www.gov.karelia.ru

mincultrk.ru

stolicaonego.ru

karelinform.ru

stolicaonego.ru

karelia.ru

potv360.ru

youtube.com

 

 

Print Friendly, PDF & Email