Karjala keele päeva tähistati rahvusvahelise telesilla kaudu

Algus Soomes

27. novembril tähistatakse karjala keele päeva. Sel päeval 2009. aastal võttis Soome Vabariigi president Tarja Halonen vastu otsuse anda karjala keelele Soomes vähemuskeele staatus ja seeläbi sai karjala keel ka üheks Euroopa Liidu vähemuskeeleks. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 11 000 inimest, karjala keelt kaitstakse ja tema arendamist toetatakse Soome riigi eelarvest. Päeva tähistavad kogukonnad teatrietenduste, teeõhtute, aga ka artiklite avaldamise ja mitmete muude ettevõtmistega.

Karjala karjalased liituvad

2018. aastal otsustasid Petroskois (vn Petrozavodsk) tegutseva algatusgrupi „Karjala keelele ametlik staatus“ (Карельскому языку – официальный статус в Карелии) liikmed toetada seni üksnes Soomes tähistatud keelepäeva traditsiooni. Nad leidsid, et see on kõigi karjalaste tähtpäev, hoolimata sellest, et Karjala vabariigis pole karjala keelel veel ei riigikeele ega ka vähemuskeele staatust.

Ka käesoleval aastal korraldati ühes linna banketisaalis traditsiooniline karjala teejoomise õhtu, kuhu kogunesid karjala keele ja kultuuri harrastajad, samuti karjala keele kursusest osavõtjad. Männikäbidest valmistatud tee kõrvale pakuti karjala rahvustoite: karjala pirukaid, kalapirukaid ja pannkooke forelliga.

Kohalviibijad rääkisid karjala keeles karjala rahva traditsioonidest, ajaloost ja kultuurist. Lehitseti ka korraldajate kaasa võetud karjalakeelseid ajalehti ja raamatuid ning tutvustati 2022. aasta lüüdi-karjalakeelset kalendrit.

Esmakordselt rahvusvaheline

Sel aastal kujunes karjala keele päev tõeliselt rahvusvaheliseks, sest sellest võtsid osa kolme riigi esindajad. Teeõhtul loodi videosild Petroskoi, Helsingi, Stockholmi ja Vieljärvi (vn Vedlozero) vahel ning külalised said suhelda Soome lüüdikarjala seltsi esindajate Miikul Pahomovi ja Viola Pekkaneniga, Rootsi karjala keele sõprade seltsi esimehe Olli Hörkköga ja Vieljärvis tegutseva karjala keele maja esindaja Olga Gokkojevaga. Osalejad õnnitlesid üksteist tähtpäeva puhul ning kõnelesid oma projektidest ja tulevikuplaanidest. Virtuaalse ekskursiooni karjala keele majas korraldas Nina Barmina, samuti võeti osa lüüdikarjala keele kursusest Petroskois ja lauldi üheskoos lüüdikarjala keelde tõlgitud laulu „Ema“.

Ettevõtmine õnnestus suurepäraselt ega jätnud kedagi ükskõikseks. Algatusgrupi „Karjala keelele ametlik staatus Karjalas“ liikmed soovivad, et karjala keele päeva rahvusvaheline tähistamine jätkub ka tulevikus ning et edaspidi ühendub telesillaga veelgi enam piirkondi.