Jäta menüü vahele
31.10.2018

In memoriam Mihkel Veiderma 1929–2018

In memoriam Mihkel Veiderma

27.12.1929 – 25.10.2018

25. oktoobril lahkus meie seast Fenno-Ugria üks esimesi juhatuse liikmeid akadeemik Mihkel Veiderma.

Mihkel Veiderma sündis 27.12.1929 Tallinnas koolidirektori, riigi- ja haridustegelase, Fenno-Ugria Asutuse kauaaegse (1927-1940) juhatuse esimehe Aleksander Veiderma peres viienda lapsena. Mihkel oli andekas õpilane ja üliõpilane, kes lõpetas nii Tallinna Reaalkooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli cum laude. 1972.a. aastal kaitses ta doktoriväitekirja „Obolus-fosforiitide fosforväetisteks ja söödafosfaatideks töötlemise uurimine“ ja 1975. aastal sai temast Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Oma elutöö tegi Mihkel Veiderma aastail 1961 – 1997 Tallinna Tehnikaülikoolis, kus töötas erinevatel ametikohtadel, neist pikemalt anorgaanilise ja analüütilise keemia kateedri professori ja juhatajana (1972 – 1997). Aastatel 1992 – 1994 töötas ta Vabariigi Presidendi kantselei direktorina. Aktiivne oli ta tegevus Eesti Teaduste Akadeemias, mille asepresident ta aastatel 1989 – 1999 oli.

Mihkel Veiderma uurimistöö põhivaldkonnad olid anorgaaniliste fosforühendite keemia ja tehnoloogia,  looduslike ja sünteetiliste apatiitide koostis, struktuur ja omadused. Tema tähelepanu pälvisid uued tehnoloogiad ja kasutusalad, tööstusheitmete kahjutustamine ja kasutamine. Pikaajalise akadeemia energeetikanõukogu esimehena tegeles ta fosforiidi ja põlevkivi kasutamise ja energeetika sõlmprobleemidega.

Mihkel Veiderma autorlusel või kaasautorlusel on ilmunud ligi 250 teadusartiklit, ta on 11 raamatu või artiklikogumiku autor, koostaja või toimetaja ja 12 autoritunnistuse kaasautor. Tema juhendamisel on kaitstud 14 doktoritööd. Akadeemilistest ja kutsealastest tunnustustest hindas ta ise kõrgemalt K. E. von Baeri ja P. Kogermani nimelisi medaleid, samuti Eesti Keemia Seltsi ja Loodusuurijate Seltsi auliikmeks ning Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliikmeks, Soome Keemiaseltsi kirjavahetajaliikmeks ning Läti Teaduste Akadeemia audoktoriks valimist. Ta on olnud Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu, Eesti Teadusfondi nõukogu, Säästva Arengu Komisjoni ja Soome-Eesti energeetikaalase koostöökomisjoni liige.

1998. aastal autasustati Mihkel Veidermad Valgetähe III klassi teenetemärgiga, 2001. aastal sai ta Baltimaade teaduste akadeemiate medali kauaaegse töö eest akadeemiate vahelise koostöö edendamisel ning 2006. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Väga tähtsal kohal olid Mihkel Veiderma jaoks soome-ugri küsimused, sest tema isa oli olnud pikka aega Fenno-Ugria Asutuse juhatuse esimees. Kui 1991. aastal Fenno-Ugria taasasutati, siis aitasid tema vahendatud isa mälestused saada meil paremini aimu organisatsiooni tegevustest aastal 1927-1940. Oma isa mälestused avaldas ta 2000. aastal eraldi raamatuna „Elu hariduse radadel“. Samuti kirjutas ta ka mitmeid artikleid soome-ugri rahvaste koostööst, näiteks hõimuliikumisest kahe maailmasõja vahel.

 

Mihkel Veiderma oli Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige 1991 – 1994, tema ühiskondlik positsioon ja autoriteet aitasid suurendada Fenno-Ugria seisukohtade ja tegevuse mainet. Mihkel Veiderma võttis võimalusel alati osa Fenno-Ugria korraldatud soome-ugri rahvaid toetavatest ja tutvustavatest üritustest kuni päris  viimase ajani. Mõned aastat tagasi andis ta Fenno-Ugriale üle oma isa 1920ndatel ja 30ndatel tehtud soome-ugri rahvaste koostööd tutvustava arhiivi, milles oluline koht on fotodel.

Mälestame Fenno-Ugria head sõpra Mihkel Veidermad ja avaldame kaastunnet tema lähedastele.

 

Fenno-Ugria Asutus