Lahkunud on üks Venemaa ingerisoomlaste juhte Aleksandr Kirjanen

Lahkunud on pikaaegne Venemaa Föderatsioonis elavate ingerisoomlaste liider Aleksandr Kirjanen (3.05.1947 – 12.09.2026). Kirjanen juhtis aastail 1994-1996 ja 1998-2018 sealset ingerisoomlaste keskorganisatsiooni, Ülevenemaalist Ingerisoomlaste Liitu.

Aleksandr Kirjanen sündis Leningradis, kuhu suguvõsa tuli Tehvinä (Tihvinka) külast Skuoritsa (Skvoritsõ) kihelkonnast, praegusest Hatsina (Gatšina) rajoonist. Skuoritsast algas ka tema tegevus ingerisoomlaste õiguste eest seismisel. 30. juunil 1988. aastal oli ta üks 1937/1938 aastail represseeritud ingerisoomlaste mälestusmiitingu korraldajatest. Samuti oli ta üks Ingeri Liidu asutajatest (1988) ning valiti 1991. aastal Peterburi linna volikogusse. Paljuski tänu tema tarmukale tegevusele võttis Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu 1993. aastal vastu otsuse „Venemaa soomlaste rehabiliteerimisest“ .

Aleksandri võitlus ingerisoomlaste õiguste eest kestis sisuliselt kogu tema elutee lõpuni, 2021. aastal antud intervjuus portaalile Daily Storm ütles ta, et alates 2011. aastast on ta tegelenud ingerisoomlastele põlisrahva staatuse saamisega.  Ta räägib ajakirjanikule, kuidas selles küsimuses saadi Leningradi oblasti rahvussuhete ekspertidelt positiivne vastus ning et ta saatis vastused Moskvasse asjaomastesse instantsidesse, kuid aastaid ei tulnud pealinnast mingit vastust. Kirjaneni arvates rahvussuhete föderaalagentuuri esimehe asetäitja Aleksandr Žuravski ei armasta soome-ugri rahvaid, kuid paraku on vaid sellel agentuuril õigus määrata Venemaal põlisrahva staatust, lisas ta. 2018. aastal tegi Kirjanen järelpärimise, millele tuli vastus, et ingerisoomlased on kaotanud traditsioonilise eluviisi, mis Kirjaneni arvates on absurdne väide.

Lõpuks küsib ajakirjanik Kirjanenilt, milliseks kujuneb tema meelest ingerisoomlaste saatus.

„Kui saja aasta pärast kasvõi üks inimene ütleb: „Ma olen ingerisoomlane ja oskan soome keelt,“ oleks see tore, leidis Kirjanen.

Aleksandr Kirjanen esindas ingerisoomlasi Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitees ja Esindamata Rahvaste Organisatsioonis. Ta oli osav suhtlema linna- ja piirkondlike võimudega, kuid püüdis mõista ja abistada iga ingerisoomlast. Tal oli suur anne lahendada ingerisoomlaste organisatsioonides tekkivaid lahkarvamusi ja teda peeti kompromisside suurmeistriks.

Oma erialalt oli Kirjanen matemaatik, füüsika-matemaatikateaduste kandidaat, Peterburi riikliku ülikooli dotsent. Elu viimasel kümnendil tegeles ta aga soome keele ja kultuuri õpetamisega.

Fenno-Ugria Asutus mäletab Aleksandrit kui sõbralikku ja kohusetundlikku Venemaa ingerisoomlaste liidrit, kes pidas väga tähtsaks soome-ugri rahvaste konsolideerimist ja koostööd. Ta rääkis vaikselt ja vähe, kuid tema sõnad olid kaalukad. Usaldusväärsus võiks olla Aleksandri puhul üks märksõna, ega muidu poleks Soome riik läbi tema juhitavate organisatsioonide korraldanud erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi toetusi Venemaa ingreisoomlastele. Aleksander oli tihe külaline Eestis ning osales mitmetes koostööprojektides siinse Eesti Ingerisoomlaste Liiduga.

Avaldame kaastunnet kogu ingerisoome rahvale ja Aleksandri lähedastele.