Ilmus “Soome-Ugri sõlmed 2022” ülevaade ajakirjas Keel ja Kirjandus
Ott Heinapuu sulest ilmus Keeles ja Kirjanduses (2023, nr 12) rubriigis Lühidalt tutvustus Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatust “Soome-ugri sõlmed 2022“. Raamat koondab uurali hõimuliikumisega seotud publitsistikat, kultuurikroonikat, arvustusi, tähtpäevakirjutisi ja järelehüüdeid, kuid ka akadeemilisi tekste. Osalt on need varem ilmunud (enamasti Sirbis, samuti Postimehe portaalis ja GO Reisiajakirjas).
Autor tõdeb, et Venemaa piiri ületavate suhete katkemine pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on aga selge sündmus, mida saab edaspidi käsitada verstapostina hõimuliikumise ajaloos. Aastaraamatki kajastab musti meeleolusid. „Kogu hõimuliikumist [—] mõjutas aastal 2022 tugevasti 24. veebruaril alanud Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas,” märgib saatesõna, lisades, et see viis koostöö välistamiseni „sõda toetavate ja toetusavaldustele alla kirjutanud inimestega” (lk 5). Saatesõna tsiteerib ka lavastaja Anne Türnpud: „Praegusel ajal, kui ühel ja teisel pool piiri elatakse erinevates maailmades ja päriselt kohtumine on võimatu, hoiame suhteid pigem kirja teel. [—] Me kirjutame kaugel elavatele sõpradele-sugulastele ja räägime pisikestest asjadest, mis meid kõigest hoolimata siin- ja sealpool ühendavad ja seovad.” (Lk 7)
Autor leiab, et kogumiku keskseks tekstiks võiks pidada Barbi Pilvre üleskirjutust 12. augustil 2022 Paide arvamusfestivalil peetud vestlusringist (lk 27–37), mis esitab hõimuliikumist mõtestavaid tagasivaateid XIX sajandisse, 1970-ndatesse ja Nõukogude Liidu lagunemise aega. Linda Kaljundi hinnangul pakkusid Veljo Tormis, Kaljo Põllu ja Lennart Meri eestlastele välja soome-ugri pärandi „kui autentsema ja ehedama identiteedi tugisamba”, mis võimaldaks üle kasvada „saksamaigulisest laulupeo- ja Vanemuise kultuurist ning kunstfolkloorist”; kaduvate kultuuride ja keelte väärtustamine seostus juba 1970-ndail tihedalt keskkonnahoiu ja looduskaitseliikumisega (lk 29). Poliitilisemalt väljendub Raivo Vetik: „[—] eestlaste soome-ugri identiteet on Venemaale vastandumise vorm. Nagu me tajume Ukraina sõda oma iseseisvuse eest ka meie sõjana, on soome-ugri rahvaste vastupanu venestamisele ka meie vastupanu.” (Lk 30) Kurjakuulutavam on Jaak Prozese sedastus, mis meenutab Stalini-aegseid repressioone: „Hirm on 1931. aasta, samuti 1937.–1938. aasta tagasituleku ees” (lk 31). Sellega haakub Kaljundi tõdemus, et „meil kõigil siin on märksa mugavam olla soomeugrilane kui Venemaal elavatel soomeugrilastel”, koos soovitusega: „Oleks kasulikum, kui meie kultuurielus leviks rohkem ka teistsuguseid lugusid, sealhulgas keskkonnaõiguslusega vastuollu minevast loodusvarade ärakasutamisest soome-ugri põlisrahvaste maadel” (lk 34).
“Soome-ugri sõlmed 2022” on müügil Apollos ja Rahva Raamatus, samuti on võimalik aastaraamatut osta Fenno-Ugria kontorist kokkuleppel info@fennougria.ee.
Alanud on ka aastaraamatu “Soome-ugri sõlmed 2023” koostamine, ideed ja kaastööd palume saata Taisto Raudalainenile, aadressil taisto@fennougria.ee.
LOE tervikteksti: