Ilmus kordustrükk haruldasest nganassaanidest kõnelevast raamatust

Taimõris ilmus kordustrükk väljapaistva leedu päritolu folkloristi Kazimir Labanauskase (1942-2002) haruldasest raamatust „Nganassaani rahva päritolu“. Teose haruldus seisneb muuhulgas nii tegijate taustas kui ka väikses tiraažis. Nüüdki trükiti ühtekokku vaid pooltuhat eksemplari.

Esimest korda nägi raamat ilmavalgust pärast autori surma, 2004. aastal Peterburis. Pea 30 aasta jooksul kogutud tööd nganassaanide folkloorist kujundas raamatuks nganassaanide esimene professionaalne kunstnik Motumjaku Turdagin (1939-2002).

Pärast esmatrükki muutus kogumik, nii nagu ka näiteks Kazimir Labanauskase varasemad teosed „Neenetsi folkloor“ või „Taimõri poolsaare legendid“, kiiresti haruldaseks. Sellepärast otsustati raamat taas välja anda, ent nüüd lisati raamatule veel ka põhjarahvaste etnilised kaardid. Raamat on unikaalne sellepoolest, et selles on nganassaanide folkloori kõrvutatud teaduslike faktidega. Uue trükise tiraaž on 500 eksemplari ja seda jaotatakse Taimõri ehk Euroopa kõige põhjapoolseima poolsaare raamatukogudele.

“Nganassaani rahva päritolu” teine ​​trükk ilmus Taimõri Dolgan-Neenetsi munitsipaalringkonna administratsiooni rahalisel toetusel. Oma isikliku panuse teose ilmumiseks tegida ka ringkonna juht Jevgeni Veršinin ning tema haridus- ja kultuuriasetäitja Tatjana Druppova.

Kazimir Izidorovitš Labanauskas sündis 27. juulil 1942 Leedu NSV Raseini rajoonis talupoegade peres. Ta õppis Ždanovi nimelises Leningradi Riiklikus Ülikoolis, lõpetas hungaroloogia ning vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala. Seejärel jätkas ta õpinguid NSVL Teaduste Akadeemia keeleteaduse instituudi magistrantuuris. Pärast kooli lõpetamist 1972. aastal tuli Kazimir Izidorovitš Taimõri poolsaarele ja asus tööle metoodikuna Taimõri rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna propagandameeskonnas. Aastate jooksul külastas ta paljusid Taimõri poolsaare külasid ja kaugemaid punkte. Nende reiside ajal tegi Labanauskas märkmeid, kogus ja uuris folkloori, uuris neenetsi, nganassaani ja eenetsi keeli ning hiljem hakkas ta neid keeli vabalt rääkima.

Labanauskase materjalid, mis on kogutud enam kui 15 aasta jooksul tehtud välitöödel on koondatud raamatutesse “Muistsed Taimõri legendid”, “Nganasani folkloorilugeja”, “Muinasjuttude muinasjutud”, “Neenetsi rahvaluule”, “Nganasaani rahva päritolu”.  Kuulus teadlane andis välja ka lugematu hulga teadusartikleid.

Kazimir Izidorovitš andis tohutu panuse põhjapoolsete rahvaste kultuuri säilitamisse ja arendamisse. Tema teoseid Taimõri samojeedi rahvaste keelte ja folkloori kohta tuntakse nii Venemaal kui ka välismaal. K.I. Labanauskas pälvis oma teenete eest aumärgi ja Vene Föderatsiooni austatud kultuuritöötaja tiitli.
Taimõris asub ka K.I. Labanauskase kodumuuseum, mis koosneb isiklikest esemetest, dokumentidest, kirjadest, joonistest, märkmetega märkmikest, mis laekusid muuseumi fondidesse aastatel 2003-2005.

Lugege lähemalt: finnougoria.ru (20.04.2020) ja Taimõri muuseumi veebileheküljelt.

Print Friendly, PDF & Email