Hõimupäeva tähistasid ka Venemaa Föderatsioonis elavad soome-ugri rahvad

Põhiliselt korraldati viktoriine, teemaks soome-ugri rahvaste keeled ja kultuur, aga pea kõikides rajooni keskraamatukogudes olid avatud soome-ugri rahvaid tutvustavad näitused. Veel torkas meediaväljaannetest silma, et väga palju loeti soome-ugri rahvaste muinasjutte ja luulet.  Aga oli ka teistest erinevaid üksiküritusi, näiteks Joškar-Ola vabariiklikus laste- ja noorte raamatukogus toimus laste joonistusvõistlus „Soome-ugri muinasjuttude maailmas“,  rahvusgaleriis aga kontsert „Soome-ugri viisid“, kus kõlasid komi, mari ja ungari meloodiad,  Medvedevo rajooni kultuurikeskuses  leidis aset aga soome-ugri rahvaste folklooriõhtu „Esivanemate maa“. Enamik üritusi oli pühendatud siiski oma rahvuskultuurile.

Komi vabariigis oli hõimupäeva korraldamise keskseks kohaks riiklik laste- ja noorteraamatukogu, kus oli võimalik tutvuda soome-ugri raamatunäitusega „Soome-ugri kaleidoskoop“, samuti mängida rahvuslikke lauamänge, aga samuti soome-ugri rahvaste liikumismänge. Veel oli võimalik omandada teadmisi soome-ugri rahvaste rahvustoitudest, vahetada retsepte ja lahendada mõistatusi. Üllatusesineja, näitleja ja pedagoog Svetlana Malkova õpetas raamatukogu külastajaile, kuidas võita esinemishirmu publiku ees, vähendada närveerimist ja olla enesekindlam. Hõimupäevade finaalkordiks aga kujunes Komi rahvaartisti Vassili Rotševi ja helilooja Mihhail Overini kontsert, kes esitasid tuntud komi rahvaviise.

Karjala vabariigis, Petroskois (Petrozavodsk) lüüdikarjalaste majas joodi teed, söödi traditsioonilisi karjala pirukaid ja korraldati telesild Helsingi ja Pyhäjärvi (Svjatozero) külas elavate karjalaste, eestlaste ja vepslastega. Õnnitleti üksteist pidupäeva puhul ja vaadati Petroskoi riikliku konservatooriumi soome-ugri kateedri üliõpilaste karjalakeelset kontserti, mida juhatas ansambli Istoki juht Svetlana Nikolajeva. Kontserti külastanud lüüdi-karjala keele kursustest osavõtjad said kingituseks uued lüüdi-vene ja vene-lüüdi sõnastikud. Õhtu lõppes ühislauluga.

Udmurdi Vabariigis, nii pealinnas Ižkaris kui ka rajoonikeskustes toimus 12.-16. oktoobrini V rahvusvaheline noorte soome-ugri rahvaste rahvuskultuurifestival Palesjan. Iževskis rahvaste sõprade majas toimus 14. oktoobril traditsiooniliste tantsude õhtu, eestvedajaks udmurdi folklooriansambel Ekton Korka, esinesid aga ka ungarlaste Juhos ja üllatusena leedulaste Kadujo.

Neenetsi autonoomse ringkonna asula Krasnoje kultuurikeskuses toimus 29. oktoobril pidu “Zapoljarnaja finnougoria“ („Polaarjoonetagune soomeugri“), lisaks kohalikele ansamblitele esines mordvalaste folklooriansambel Merema.  Handi-mansi autonoomse ringkonna pealinna Hantõ-Mansiiski keskraamatukogus korraldati 28. oktoobril  ümarlaud „Obiugri rahvaste keelte ja kultuuride säilitamine“, 30. oktoobril aga arutati 2016. aastal Lahtis toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressi tulemusi. Obi-Ugri rahvaste noorteühenduse tähistas hõimupäevade ajal oma 20. sünnipäeva.

Tavaliselt hõimupäeva tähistanud Sõktõvkaris asuv soome-ugri rahvaste kultuurikeskus hõimupäeva sel aastal ei pidanud, küll aga aitasid nad kaasa hõimupäeva korraldamisele Szolnokis  ja Budapestis. Ungarisse sõitsid hõimupäeva läbi viima tuntud neenetsi artistid Tatjana Lar, Jelena Ufimtseva ja hant Valentin Valgamov Salehardist. Lisaks loengule ja kontserdile tutvustati rahvustoite ja viidi läbi õpituba, näidati filme.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et hõimupäeva Venemaa soome-ugri rahvad siiski tähistavad, enamik üritusi on aga pühendatud oma emakeelele ja rahvuskultuurile, mitte hõimuideedele. Soome-ugri rahvaid siduvaid üritusi võiks olla muidugi enam. Kurvastas, et viimasel aastakümnel soome-ugri rahvaste koostöö kultuurilisest tähtsusest rääkinud mordvalased traditsioonilist, ligi saja aasta vanust traditsiooni ei austanud ja hõimupäeva ei korraldanud. Ükski Venemaa soome-ugri rahvaste ühiskondlik ega riiklik institutsioon hõimupäeva puhul teisi soome-ugri rahvaid ei õnnitlenud.