Hõimuklubi “Kalevala” sõnum ja kaljujooniste mälu

Hõimuklubis räägib keeleteadlane Jaan Õispuu Kalevala päeva ajaloost ning arutleb Soome rahvuseepose „Kalevala“ päritolu ja tema seoste üle teiste läänemeresoome rahvastega. Väino Poikalainen ja Loit Jõekalda Eesti Muinastaideseltsist räägivad aga uutest avastustest ja probleemidest Karjala kaljujooniste tõlgendamisel ning nende võimalikest seostest „Kalevalaga“.

Fenno-Ugria Asutus korraldab kolmapäeval, 2. märtsil kell 17.00 Eesti Keele Instituudis hõimuklubi „Kalevala“ sõnum ja kaljujooniste mälu, mis on pühendatud Kalevala päevale.

Kalevala päeva tähistatakse iga aasta 28. veebruaril, sel päeval 1835. aastal lõpetas Elias Lönnrot eepose „Kalevala“ esimese versiooni. Kalevala päev on soome kultuuri päev ja alates 1978. aastast ka lipupäev.

Suurem osa Karjala kaljujoonistest asub Äänisjärve ääres, kokku on teada 24 leiukohta. Oletatakse, et nende umbes 5000 aasta vanuste jooniste autoreiks on läänemeresoomlased või nende eelkäijad. Aastakümneid on Eesti uurijad käinud kaljujooniseid avastamas, dokumenteerimas ja kopeerimas. Joonised avastas 1848. aastal Constantin von Grewingk, kellest sai hiljem Tartu Ülikooli professor.

Hõimuklubi koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6). Kõik huvilised on oodatud ja üritusest osavõtt on prii! Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.