Hõimuklubi: Ersa kirjakeel läbi aegade

Fenno-Ugria hõimuklubide sarjas kolmapäeval, 03. mail 2017 kell 17.00 Eesti Keele Instituudi III korruse saalis (Roosikrantsi 6) räägib filoloogiadoktor Natalia Abrosimova ersa kirjakeele kujunemisest, selle rollist ersa hõimu kultuuris ja kommunikatsioonis ning ersa keele olukorrast tänapäeval. Näidatakse ka filmi ersa keelest, rahvakultuurist ja usundimaailmast.

Natalia Abrosimova räägib ersa keelest kui kultuurifenomenist: ersa kirja- ja kirjanduskeel täidab alates oma väljakujunemise hetkest kuni tänapäevani peale kultuurilise ja kommunikatiivse funktsiooni ka kaalukat valgustuslikku rolli.

Abrosimova vaatleb ettekandes ersa kirja- ja kirjanduskeeles toimunud protsesse alates XVIII sajandist kuni tänapäevani. Esmalt annab ta ülevaate ersa kirjakeele kujunemisest – esimestest ersa keele uurijatest ja ersakeelsetest allikatest. Seejärel kirjeldab ta keele arenemise põhiperioode – ennekirjakeelset ja kirjakeelset perioodi ning ka tänapäeva arengutendentse ja ersa kirjakeele funktsiooni ersalaste kirjanduskultuuris.

Soome-ugri keelte Volga rühma kuuluv ersa keel on sarnane mokša keelega, kuid erinevusi on kõigil keeletasanditel: häälikuis, grammatikas, sõnavaras. Ersa ja mokša keelt nimetatakse tihti mordva keelteks. Nn mordvaniseerijad on tahtnud luua ka mordva ühiskeelt, mis lingvistide arvamusel viiks aga mõlema keele väljasuremiseni.

Mordvalased (ersad ja mokšad) on ühed tänapäeva suurimad soome-ugri rahvad. Venemaal elavate rahvuste hulgas on nad arvuliselt kaheksandal kohal. Venemaa 2010. aasta rahvaloendusel määratles end mordvalasena 744 236 inimest. Neist 84 407 märkisid oma rahvuseks täpsemalt ersa ja 49 625 mokša. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 562 mordvalast, neist 2/3 Põhja-Eestis ja neist omakorda üle poole Tallinnas.

Natalia Abrosimova (PhD, ETIS) on ersa kultuuriühingu Sjatko eestvedaja ning eesti-ersa sõnaraamatu koostaja-toimetaja (EKI). 2016. aastal kaitses ta Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö, mis vaatles esimest korda ersa kirjakeele ajaloos seda kui kultuurifenomeni.

Natalia Abrosimova doktoritöö täistekst: etera.ee

Kõik huvilised on klubisse oodatud ja üritusest osavõtt on prii!

Fenno-Ugria korraldab klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed alates 2001. aastast.

Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm.