Helsingi ülikool jätkab avalikkuse survel eesti keele õpetamist

Helsingi ülikool ehmatas Soome estofiile kevadel teatega, et lisaks juba mullu täitmata jäänud eesti keele külalisprofessori kohale koondatakse ka ülikoolilektori koht. See kärpeplaan oleks ohustanud kogu eesti keele kõrgharidust, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Avalikkuse surve viis aga selleni, et lektori koht otsustati täita ning mitte tähtajaliselt nagu seni, vaid tähtajatult.

Eesti soost läänemeresoome keelte professori Riho Grünthali hinnangul ei päästa järgmise aasta alguses tööle asuv ülikoolilektor siiski eesti keele kõrgeima taseme haridust.

“Praegusel ajal on muidugi tähtis ka see, et luuakse uurimisprojekte ja võrgustikke, mis on eriti just professorite töö. See tähendab seda, et kahe lektoriga me saame vundamendi korda, aga mis vundamendi peale kerkib, sellel on jälle piiratum perspektiiv,” rääkis ta.

Magistri- ja doktoriõppe tuleviku kindlustakski Grünthali sõnul külalisprofessori ametikoha taastäitmine. Seda aga silmapiiril ei paista.

Üleüldse on eesti keele positsioon Soome ülikoolides võrreldes 30 aasta taguse ajaga kõvasti kiduramaks muutunud. Täismahus eesti keele ja kultuuri õpet pakub ainult Helsingi ülikool.

“See, et eesti keel Soome ülikoolides on väga marginaalses olukorras, ei vasta täiesti sellele asjaolule, et tööjõud liigub vabalt ja inimesed liiguvad vabalt. Ja samas seda täpsemat teadmist sellest, mis seal keeleliselt, kultuuriliselt ja ühiskondlikult toimub, ei ole suudetud täiesti ära kasutada,” rääkis Grünthal.

Turu ülikoolis on tööl eesti keele lektor, Tampere ja Oulu ülikoolides õpetatakse eesti keelt hädalahenduste abil minimaalselt. Jyväskylä ülikool on eesti keele õppest täiesti loobunud.