CIFU XIII: Handi ja mansi teadlased osalesid Viinis kongressil

Soome-ugri rahvaste teadusmaailma suursündmust – fennougristikakongressi CIFU XIII – Vene Föderatsiooni soome-ugri rahvaste meediaväljaannetes ja internetiportaalides ei kajastatud. Ainukese erandina kajastati kongressi Handi-Mansi autonoomses ringkonnas. Sellest piirkonnast osalesid kongressil teadlased Tatjana Voldina, Irina Moldanova, Marianna Anduganova, Raissa Rešetnikova. Peeti ka ettekanne.

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande “Paröömia¹ kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris” vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi. Ettekande autorid pakkusid välja obiugrilaste vanasõnades kajastuvate moraali- ja eetikanormide klassifikatsiooni. Põhjarahvad pöörasid neis erilist tähelepanu jumalasse ja jumalustesse, käsitööesemetesse, loomadesse ja lindudesse. Näiteks: “Tõene sõna on kullast kallim” (Вещкат нумсуп ясӑӊ – сорни иты тынӑӊ) , “Tuli on meie kuldne seitsmekeeleline ema” (Тутые ӆапӑт няӆмӑӊ мўӊ сорни Ӑӊкиев), “Lahti lastud kala ja noolt tagasi ei pööra” (Єсӆум хўӆ па ӛхӑӆ юхӆы ӑн кєритӆы). Eriti tähtsad olid vanasõnad, mis puudutasid inimese eetilisi standardeid, inimestevahelisi suhteid.

Torummaa.ru veebilehel avaldatud uudises märgitakse, et Viinis 22.–27. augustini toimunud XIII rahvusvahelisest fennougristikakongressist võtsid osa soome-ugri rahvaste vaimse ja materiaalse kultuuri uurijad kogu maailmast. Teadusfoorum töötas plenaar- ja sektsiooniistungite vormis, osa ettekandeid esitati veebiülekande vahendusel.

Kongressi taust

Fennougristikakongressid on toimunud alates 1960. aastast iga viie aasta tagant, algatajateks olid tuntud ja mõjukad teadlased, nagu Soomes Kustaa Vilkuna ja Lauri Posti, Ungaris Gyula Ortutay, Eestis ja Nõukogude Liidus Paul Ariste ja Boris Serebrennikov.

Esmakordselt, 1960. aastal, kogunes Ungari teaduste akadeemia initsiatiivil toimunud kongress Budapestis. Järjekorras kolmas kongress peeti 1970. aastal Tallinnas. Kongressid on toimunud ka Helsingis (1965), Budapestis (1975), Turus (1980), Sõktõvkaris (1985), Debrecenis (1990), Jyväskyläs (1995), Tartus (2000), Joškar-Olas (2005), Piliscsabas (2010), Oulus (2015).

Fennougristika uurib soome-ugri (uurali) keeli ning nende kõnelejate ajalugu ja kultuuri. Nende keelte hulka kuuluvad ungari, soome, eesti keel ning arvukad vähemuskeeled Venemaal ja Põhja-Euroopas. Koos samojeedi keeltega moodustavad soome-ugri keeled uurali keelte perekonna. Ülekaalukalt suurim soome-ugri keelte esindaja on umbes 13 miljoni kõnelejaga ungari keel, millele järgnevad soome (5 miljonit) ja eesti keel (1 miljon). Ülejäänud soome-ugri rahvastel ei ole oma rahvusriiki, vaid nad on pärit Venemaa territooriumilt. Soome-ugri keeleteaduse rajajaks peetakse Ungari jesuiiti ja teadlast János Sajnovicsi, kes 1770. aastal avaldas teose ungari ja saami (lapi) keelte suhetest.

¹ Paröömia (vn паремия) – vanasõnalis-fraseoloogiline üksus, nt ütlus (vanasõna, kõnekäänd, aforism).