Fenno-Ugria esitleb Viljandis aastaraamatut

2016

Pehme köide 144 lk, 23 x 16 cm
Toimetaja Taisto Raudalainen
Keeletoimetaja Kristi Kingo
Küljendaja Sirje Ratso
Kaanekujundus Peeter Laurits
Väljaandja MTÜ Fenno-Ugria Asutus
Trükikoda Ilotrükk
ISSN 2228-1894

Juba kuuendat korda ilmuv Fenno-Ugria aastaraamat on põnev ja kirev soome-ugri mosaiikkirjeldus, mille eesmärk on rikastada iga asjast huvitatud lugeja maailmapilti, tunnetamaks paremini oma aastatuhandete sügavusse ulatuvaid juuri.

Raamatu esitlus toimub Viljandi Pärimusmuusikafestivalil reedel, 28. juulil kell 17 Ingeri maja õuel soome-ugri aiakontserdil. Muusikat teevad andekad soome-ugri noored, kes osalevad tänavu Eesti ETNO muusikalaagris.

“Soome-ugri sõlmed 2016” annab muu hulgas ülevaate 7. soome-ugri rahvaste maailmakongressist Lahtis, viib rännakutele läänemeresoome rahvaste juurde ja peatub 2016. aasta soome-ugri kultuuripealinnas Ungaris. Põhjalikumalt saab tutvuda Eesti Rahva Muuseumi ainulaadse ja rahvusvahelist kiitust pälvinud püsinäitusega “Uurali kaja”.

Kirjutised jagunevad kaheksa suurema teemaderingi vahel: soome-ugri liikumine, kultuurielu, Eesti Rahva Muuseumi näitus “Uurali kaja”, reisid ja välitööd, väljaanded, seltsitegevus ja inimesed ning Fenno-Ugria Asutuse 2016. aasta tegemised.

Aastaraamatu soome-ugri liikumise peatükis saab lugeda põhjalikku ülevaadet Lahtis toimunud 7. soome-ugri rahvaste maailmakongressist, aga ka rahvusvahelisest fennougristikaüliõpilaste konverentsist Helsingis ning usutlust ÜRO põlisrahvaste foorumi Eesti esindaja Oliver Loodega.

Kultuurielu peatükis tuleb mõistagi juttu hõimupäevadest, mis tänavu toimusid korraldusmeeeskonnale päris uutes paikades: soome-ugri hääled kajasid suurkontsertidel seekord Tallinnas Kultuurikatlas ja Tartus Eesti Rahva Muuseumi uues majas, mis inspireeris ka hõimupäevade konverentsi teemavalikut – “Soome-ugri muuseumid – kuidas edasi?”. Tutvustatakse Lätis korraldatavat kolmepäevast soome-ugri festivali, mis ühendab kultuurisillana kahte kõrvuti elavat, kuid vahel üllatavalt omapäi toimetavat rahvast; samuti soome-ugri kultuuripealinna tiitlit jaganud Ungari linnade Iszkaszentgyörgy ja Veszpremi sündmuseid ning maailmakuulsat ersa päritolu skulptorit Stepan Erzjat, kelle looming jõudis eelmisel aastal esimest korda ka Eestisse.

Omaette peatükki on koondunud lood ERMile palju tunnustust toonud näitusest “Uurali kaja”. Kirjutatakse ekspositsooni ülesehituse loogikast, fotopanoraamide montaažist ja trükkimisest, aga antakse ka ülevaade ERMi fennougristika praegusest seisust ja võrreldakse “Uurali kaja” teiste soome-ugri ekspositsioonidega mujal maailmas.

Seekordsed reisikirjad viivad lugeja Fenno-Ugria ja Looduse Omnibussi retkele ümber Soome lahe, keskvepsa-lüüdi välitöödele usundilist ja keelelist materjali talletama ning retkele nii ajas kui ka ruumis ehk  1961. aasta Karjalasse ja Lüüdimaale.

Eelmisel aastal ilmunud väljaannetest tutvustatakse idapoolsete soomeugrilaste näidendite kogu “Paljajalu pilvedel”, üleaedsete vaimuilma juhatab Madis Arukase “Uurimusi vepsa rahvausust”. Kaks uut dokumentaalfilmi – Indrek Jäätsi ja Maido Selgmäe “Läbi vepslaste maa: 50 aastat hiljem” ja Liivo Niglase “Armastuse maad” – pakuvad mõtlemisainet teemal: mis meist saab?

Seltsitegevusele pühendatud peatükis kirjutab Jaak Prozes hõimuklubidest, mille nüüdseks juba 15aastase ajaloo jooksul on populariseeritud soome-ugri rahvastega seotud teadustööd. Lyudmila Yamurzina toob lugejani maride pikaaegse seltsitegevuse Eestis. Tutvustatakse ka uut ühingut – Eesti Akadeemilist Ingerimaa Seltsi, mille loojate eesmärk on anda välja eesti autorite algupärastele uurimustele rajanev koguteos Ingerimaast.

Viimases peatükis on juttu eelmisel aastal välja antud preemiatest ja auhindadest: Ilmapuu auhinna pälvis erakordne tavainimene udmurdi ohvripapp Nazip Sadrijev, haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi teaduspreemia sai aukartustäratav “Vepslaste mütoloogia. Entsüklopeedia”, soome-ugri kirjandusauhindu anti välja kolmes kategoorias, Eesti vabariigi presidendi aumärgiga tunnustati vahvat udmurdi kultuurisaadikut Eestis – Muš Nadiid, Veelinnurahva stipendiumi sai omal moel uje, kuid uljas pärimusmuusik Karoliina Kreintaal. Lisaks meenutatakse eelmisel aastal lahkunud erakordset mari ja Eesti sõpra Valeri Alikovi, meest, kes muu hulgas populariseeris mari keelt näiteks omakeelseid T-särke kandes.

Varem kirjastuse Atlex alt ilmunud soome-ugri kogumiku andis seekord välja Fenno-Ugria omal käel koos liikmesorganisatsioonide ja sõpradega. Eesti Kultuurkapitali ning haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi toel ilmunud raamatu toimetaja on Taisto Raudalainen, keeletoimetaja Kristi Kingo, küljendaja Sirje Ratso. Kaanekujunduse tegi Peeter Laurits.

Raamatut saab soetada Rahva Raamatu ja Apollo hästi varustatud poodidest, Eesti Keele Instituudi raamatukauplusest Ateena ning Fenno-Ugria Asutuse büroost Pärnu mnt 28-9 Tallinnas.