Eesti eksperdiks ÜRO põlisrahvaste püsifoorumis sai Sven-Erik Soosaar

Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige Sven-Erik Soosaar valiti ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi (UNPFII) eksperdiks. 
Kandidaadi esitas ÜRO-le kinnitamiseks Eesti Välisministeerium. Eksperdina ei esinda Soosaar riiki, kes ta esitas, vaid on sõltumatu ja esindab põlisrahvaste huve tervikuna.
Koos Soosaarega valiti püsifoorumisse 16 vabatahtlikku eksperti. Uute liikmete volitused algavad 2020. aasta 1. jaanuaril ning lõppevad 31. detsembril 2022. aastal. 
2017-2019 foorumil Eestist esindajat ei olnud. 
2014-2016 oli Eesti ekspert Oliver Loode. 

Milline on hetkel soome-ugri keelte olukord maailmas?

Soome-ugri ja samojeedi keeli on kokku umbes 30 ja need on väga erineva suurusega. Alates ligi 15 miljoni kõnelejaga ungari keelest kuni üksikute kõnelejatega liivi ja vadja keeleni. Nende olukord on seetõttu ka väga erinev. Üsna turvaliselt võivad tunda end ungari, soome ja eesti keele kõnelejad. Kuigi nende kõnelejate arv demograafilistel põhjustel võib mõnevõrra väheneda, tagab nende staatus riigikeeltena ja kõnelejaskonna suurus nende keelte säilimise ja arengu ka pikemas perspektiivis. Olukord keskmise suurusega soome-ugri keeltega, mida räägitakse peamiselt Venemaal, on tunduvalt halvem. Nende keelte kõnelejate hulk on järjepidevalt vähenenud ja arvestades praegust poliitilist olukorda, vähenemine jätkub. See võib ohtu seada isegi suhteliselt suurte keelte tuleviku. Omakeelse hariduse jätkuv vähenemine ning laste üleminek vene keelele põhjustab soome-ugri keelte kõnelejaskonna vähenemist ning seab ohtu omakeelse hariduse, teatri ja ajakirjanduse püsimise. Koos keelega kaob sageli ka rahvuslik eneseteadvus ning sulandutakse venelaste hulka. Päris väikeseid keeli püütakse elus hoida erinevate meetmetega, kuid tendents on sama. Laste esimeseks keeleks on enamasti vene keel ning vaid vähesed lapsed õpivad kodus ka vepsa, karjala või handi keelt. Soomes on edu saavutatud inarisaami keele velmamisel, mida tasuks eeskujuks võtta ka mujal.

Eesti keel on ka põliskeel. Kuidas on eesti keele olukord praegu võrreldes teiste põliskeeltega maailmas?

Eks iga keel ole mingil territooriumil põliskeel. Põliskeeltest räägitakse enamasti kontekstis, kus mingil alal on toimunud ajaloolisel ajal muukeelse rahva sisseränne ja põliskeel(ed) on muutunud vähemuskeeleks või tõrjutuks. Ka Eestis oli see oht olemas, kuid enne saavutasime taas iseseisvuse ning suutsime arengu peatada ja isegi tagasi pöörata. Globaalses kontekstis on eesti keele olukord muidugi väga hea, sest umbes 3000 põliskeelt, ehk ligi pooled maailma keeled on otseses hävimisohus.

Millises seisus, positsioonis on praegu maailmas põlisrahvad? Kas nende õigustega arvestatakse? Kas midagi on liikumas paremuse poole?

Jällegi on seis riigiti väga erinev. On riike, kus põlisrahvaste õigustega arvestatakse ja kus põlisrahvad on isegi poliitilise võimu juurde pääsenud, nagu Boliivia ja Mehhiko. Samas võib poliitiline võimuvahetus põlisrahvaste olukorda järsult halvemaks muuta, nagu on toimunud Brasiilias. Mitmetes riikides on põlisrahvaste olukord jätkuvalt problemaatiline ja tundub isegi halvenevat, näiteks viimaste aastate ja kuude uudiste valguses Venemaalt ja Hiinast.

KAS TEADSITE, ET:

* Põlisrahvaste esindajaid on maailmas vähem kui 6%, kuid nad kuuluvad 15% maailma kõige vaesemate inimeste hulka. Nad elavad 90-s riigis, esindavad 5000 erinevat kultuuri ja kõnelevad 6700-s keeles. 
* ÜRO põlisrahvaste foorum loodi ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu poolt (ECOSOC) 2000. aastal. 
* Foorum annab ECOSOC-ile ekspertnõu ja -soovitusi põlisrahvaste küsimustes ning jagab infot põlisrahvaste teemadel. 
* Põlisrahvaste foorumisse kuulub 16 vabatahtlikku eksperti. Selle liikmed määrab ECOSOC, 8 neist valivad liikmesriigid ja 8 valitakse erinevate maailma regioonide põlisrahvaste organisatsioonide poolt. 
* Foorum on saanud kasvavat tunnustust ning saanud mõjukamaks kui ülemaailmne platvorm dialoogideks, koostööks ja konkreetseteks põlisrahvaste teemalisteks tegevusteks, tuginedes ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile.

Küsis: Kadri Allikmäe