Venemaal käib arutelu, kas mongolite armee juhi Subedei nimi sobib ordenile
Venemaal on omajagu poleemikat põhjustanud Tõva seadusandliku kogu 19. mai otsus asutada kohalik orden, mis kannab Tšingis-khaani väejuhi Subedei (ka Subudei, Subutai 1175-1248) nime. Subedei ordeniga autasustataks väljapaisvaid võitlejaid Tõvast, kes kaitsevad oma kodumaad, näiteks Venemaa-Ukraina sõja “kangelasi”.
Praegu aga räägitakse sellest kummalisest ordenist aina enam ja seda juba ka föderaalsel tasandil, sest Subedei oli väejuht, kes sisuliselt alistas Venemaa. Ta vallutas kõik Venemaa suuremad linnad nagu Vladimir, Rostov, Kiiev ja võitis kõik avamaa suured lahingud. Mongolite sõjaretked olid ohvriterohked ja julmad. „Kuna Subedei alistas ja rüüstas Venemaad, siis asutatud orden on enam kui kohatu, Tõva saadikute provokatsioon,“ väljendus Venemaa Föderatsiooni riigiduuma saadik Vitali Milonov. Paljud kommenteerijad on Milonoviga samal seisukohal: Venemaa rüüstaja ja vallutaja nime kandev orden ei sobivat absoluutselt.
Paraku, kuidas suhtuda koostöösse vallutajatega, pole nii üheselt selge. Näiteks karjalaste ristija, vürst Jaroslav (1191-1247) läks Batu-khaani juurde, langetas pea ja ta nimetati kõikide vene vürstide juhiks ning talle anti õigus koguda makse. Jaroslavile on püstitatud Soomelt Talvesõja käigus vallutatud Karjalasse Sortavala linna ausammas: kes ta aga oli, kangelane või kollaborant, küsib ajakirjanik. Jaroslavi poeg Aleksandr Nevski (1220-1263) käis mitmeid kordi khaanide juures ja kui uskuda vene kroonikaid, sai ta sisuliselt Batu-khaani poja vennaks. Aleksandr oli usin maksude koguja ja kui tal tekkis konflikt venna Andreiga, siis mongolid andsid Nevski käsutusse oma sõjasalga, mis rüüstas Venemaad. Arutelu, kuidas suhtuda vürstidele pühitsetud ausammastesse ja kuidas selles valguses näib Subedei-nimeline orden, jätkub.
