Venemaa Karjala Vabariigis tähistatakse 106. sünnipäeva Ukraina-vastases sõjas hukkunute mälestamisega

Venemaa Karjala Vabariigi sünnipäev on 8. juuni, sest sel päeval 1920. aastal asutati Vene NFSV koosseisu kuuluv Karjala Töörahva Kommuun.

Karjala Töörahva Kommuuni arhitektiks peetakse endist Soome parlamendi liiget, majandusteadlast Edvard Gyllingit, kellest sai aastateks 1920-1935 Karjala valitsuse juht. Tema sõnastuses oleks Süvari (Svir) jõelt Põhja-Jäämereni ulatuv Karjala Töörahva Kommuun aidanud lahendada kolme probleemi. Esiteks, esile tuua Karjala elanikkonna rahvuslikud huvid, teiseks lõpetada Soome pretensioonid Ida-Karjalale ning kolmandaks valmistada ette revolutsioon Soomes ja Skandinaavia riikides.

Gylling märkis, et kommuun võiks olla eeskujuks Soomele ja revolutsioonilise agitatsiooni allikaks Skandinaavia riikides. Töörahva Kommuuni kandvaks jõuks aga pidid saama Soome punased, kes on riigist põgenenud või asuvad veel Soomes. „Pole vaja, et liiga palju pääseks mõjule karjalaste separatism,“ märkis ta. Töörahva Kommuuni käsitles Gylling kui omamoodi revolutsiooni eksportimise platvormi, mitte kui nõukogude võimu rahvuspoliitika tulemust, mis vastavalt kommunistide programmile lubas rahvustele autonoomiat.

8.06, nagu viimastel aastatel kombeks, algas Karjala pidupäev lillede asetamisega igavese tule memoriaali juurde Petroskois (Petrozavodskis). Mälestati kodumaa eest võideldes langenuid ja märgiti, et täna võitlevad kodumaa eest sõdurid, kes võtavad osa Venemaa sõjalisest operatsioonist Ukrainas. “Me tunneme nende üle uhkust,“ ütles oma kõnes Karjala Vabariigi seadusandliku kogu esimees Elissan Šandalovitš. Mis sellel on ühist Karjala autonoomiaga, kõnest ei selgunud.

Traditsiooniliselt toimuvad vabariigi sünnipäevale pühendatud üritused augusti lõpus, sedapuhku on keskseks kohaks valitud Suojärvi ringkond, ala, mis pea tervikuna läks II Maailmasõja lõppedes Soomelt NSV Liidu koosseisu.

Sünnipäeva puhul  õnnitles Karjala Vabariigi elanikke vabariigi juht Artur Parfentšikov, kes märkis, et vabariigil on suuri edusamme nii majanduses kui ka sotsiaalsete projektide läbiviimises. Ta oli tänulik vabariigi elanikele ja eriti tänulik neile, kes võtavad vahetult osa sõjalisest erioperatsioonist Ukrainas ja kaitsevad kodumaad, paraku taas ei ühtki sõna autonoomia teemadel.

Tehti kokkuvõtteid Karjala majanduslikust olukorrast, teavitati, et turismist laekuvad tulud olid 2025. aastal 576 miljonit rubla, mis on viiendiku võrra suurem kui 2024. Enim teenib praegu turismitulu Sortavala piirkond. Karjala riigivõla koormus on vähenenud pea poole võrra. Karjala on ka elaniku kohta kõige enam Venemaa-Ukraina sõjategevuseks humanitaarabi osutav piirkond, kokku on abi saadetud 500 tonni. Karjala ei ole enam ka Venemaa Föderatsiooni kõige rohkem alkoholi tarbivate regioonide seas, see on vähenenud ja ka kuritegude arv on vähenenud.

Taustaks Venemaale kuuluva Karjala ajaloo mõistmiseks: Karjala Töörahva Kommuuni asemel moodustati 1923. aastal Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, millest 1940. aastal sai Soomelt okupeeritud alade liitmise tulemusel Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1956. aastal nimetati see ümber Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 1990. aasta 9. augustil võttis Karjala ANSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis oli üks esimesi suveräänsusdeklaratsioone Vene NFSV-s. 1991. aasta mais moodustati autonoomse vabariigi asemel Karjala Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis 1991. aasta novembris nimetati ümber Karjala Vabariigiks.

Karjala Vabariigi päeva kui riikliku tähtpäeva kehtestas Karjala Vabariigi seadusandlik kogu 1999. aastal.