Fenno-Ugria esitles Brüsselis raportit Venemaa soome-ugri rahvastest ning avas ühtlasi Piret Räni näituse

21. mail toimus Piret Räni näituse “Loomad soome-ugri rahvaste omailmas” avamine Brüsselis Eesti Suursaatkonnas. Ühtlasi andis Fenno-Ugria direktor Barbi Pilvre pooletunnise ülevaate Venemaa soome-ugri rahvaste olukorrast viimastel aastatel, vastavalt välisministeeriumi tellitud raportile.

Teema oli enamikele kohalviibijatele uus: Venemaa väikerahvastest tänases geopoliitilise olukorras enamasti ei räägita.

Juttu oli sellest, et teatavasti on Venemaal on 1,7 miljonit soome-ugri rahvuste esindajat, kellest 1 miljon peab oma rahvuskeelt emakeeleks. Soome-ugri rahvad on hajutatud ning nende autonoomiate piirides domineerib venekeelne elanikkond. Keelte õppimine on alates 2018. aastast vabatahtlik, mis on viinud emakeeleoskuse languseni. Assimilatsiooni kiirendab rahvuskeelte väljajätmine haridusest ja ühiskonnast ning venestamise poliitika. Soome-ugri organisatsioonid on Vene riigi kontrolli all, rahvuslikud üritused ja pidustused alluvad Vene ühtsuse ideoloogiale ja sõjatemaatikale.  Viimastel aastatel on suletud väliskontaktid ja fookuses on keskvõimu tugevdamine. 

Nagu Eesti poolelt on katkenud kultuurisuhtlus Venemaaga, on ka Venemaa poolt soome-ugri rahvusvaheline koostöö kuulutatud politiseerituks  ja takistatud.

Ülevaade lähtus arusaamast, et Venemaa on Eesti välispoliitika mõttes praegu riik, kes on agressioonisõjas Ukrainaga ja kellega Eestil EL ja NATO liikmena suhtlus puudub ning Venemaa tähendab kõiki Venemaa rahvusi, k.a soome-ugri rahvad.

Samas on Eestil pikaajaline soome-ugri rahvastega suhtlemise, koostöö ja nende aitamise traditsioon, mille alusepanijaid oli mh president Lennart Meri, mida jätkasid Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ja mille vastu on jätkuv huvi praegusel presidendil Alar Karisel. 

Venemaa regioonide teema on seotud julgeolekuga ja on informatiivne ka väljaspool soomeugri maailma fookust. Raport näitab, et Eesti huvi soome-ugri rahvaste vastu pole vaibunud ja loob eeldused, et suhtlus ja kultuurikoostöö kunagi tulevikus, pärast Ukraina-vastase sõja lõppu ja olukorra (loodetavat) normaliseerumist jätkuvad.

Ürituse avas Eesti suursaadik Helen Kaljuläte, kohal olid Soome suursaadik Jouko Leinonen, kes muide on meä rahvakillu esindaja, pärit Soome ja Rootsi piirialalt ja räägib ka meä keelt. Lisaks Soomele osalesid diplomaadid erinevatest riikidest.

Täname suursaadik Helen Kaljulätet ja ürituse saatkonna poolset organiseerijat Heili Jõed! Fenno-Ugria poolt panustas ürituse toimumisse projektijuht Janno Zõbin. Näituse toomist Brüsselisse rahastas kultuuriministeerium.

Piret Räni näitus sündis Fenno-Ugria eestvõttel, kui asutus tellis 2025. aasta loomade-teemalise hõimukalendri, mis osutus väga populaarseks. Kunstnik kogus soome-ugri kultuuride loomislugusid ning lisas teisi šamanistliku maailmatunnetuse aegadest pärit pärimusi. Ta on püüdnud leida soome-ugri kultuuride kõige vanemaid ja ühendavaid kilde. Piret Räni näitus jääb Brüsselis avatuks sügiseni ja on nähtav saatkonna külalistele.

Kunstnik käis kohtumas ka Euroopa kooli õpilastega, kes said inspiratsiooni soome-ugri loomadest ja olenditest mõtlemiseks.