Komimaad kimbutavad ulatuslikud majandus- ja keskkonnaprobleemid

Aprilli-  ja maikuu on toonud uudiseid Komi Vabariigist, mis annavad märku üha halvenevast majanduslikust olukorrast vabariigis, samuti keskkonna aina ulatuslikmast reostusest. Aprillis, aga ka juba varasemalt on tulnud teateid metsatööstuse halvast olukorrast, sest puidu väljavedu ei toimu metsatööstuse hinnangul planeeritud ulatuses, mis on viinud mitmed ettevõtted pankroti äärele. Sellega seoses on algatatud kriminaalasju,  näiteks ühe tehase juht on jäänud töötajaile enam kui kaks kuud võlgu ja maksnud alampalgast väiksemat tasu. Tehase juhtkond on kasutanud laekunud summasid tootmise huvidest lähtuvalt: anonüümsest kohtuasjast võib välja lugeda, et ettevõtte juht on püüdnud olukorrast välja tulla töötajaid säästmata ja see on Venemaal seaduserikkumine, sest palgad tuleb kõigepealt välja maksta. Samas kohtuasjast ei selgu muidugi põhjused, miks on metsatööstus keerulises olukorras.

Keeruline olukord on tekkinud ka Vorkutas, kuhu tegi hiljuti visiidi vabariigi valitsuse juht Dmitri Bratõnenko. Nimelt on kogu Venemaa söetööstus raskustes, eriti aga Vorkuta ümbruses olevad söekaevandused, nt ettevõte „VorkutaUgol“. Vähenenud on kaevandusmahud, söe ekspordi tulud on järsult langenud, samas kulud on suurenenud. „Kuidas selles situatsioonis kaitsta kohalikke elanikke ja leida endistele kaevuritele teistsugust tööd, see on praegu peaküsimus, samas aga tuleb ettevõte säilitada, kaitsta töötajaid ja kui olukord paraneb, taas kiirelt alustada tootmist,“ märkis Bratõnenko.

Mitmel pool vabariigis, näiteks Uhtas ja Petšooras on avastatud naftareostust, naftat on voolanud nii jõgedesse, kanalitesse kui sohu. Naftareostuse sagenemise peamiseks põhjuseks on toodud kliima soojenemist, näiteks Sõktõvkaris oli 16. mail õhutemperatuur  + 29 C.  Kliima soojenemine on kaasa toonud igikeltsa sulamise, mis omakorda tekitab torude kandekonstruktsioonide vajumist ning 30-40 aastat tagasi paigaldatud naftatorud ei pea vastu, sest kinnituskohad on läbi roostetanud.

Kuna Komimaal on majandusprobleemid muutunud aina sügavamaks, on kaasnenud elanikkonna intensiivne väljaränne. Kui 2010. aastal oli Komi Vabariigis 901 189, siis 2025. aastal 714 785 elanikku: vimase 15 aasta jooksul vähenes elanikkond pea 200 000 inimese võrra. Sellest tulenevalt on täheldada komide osakaalu tõusu vabariigi elanikkonnas, sest head palka otsima tulnud migrandid suunduvad kas koju tagasi või lähevad suurlinnadesse, komid aga enamasti jäävad, kuigi ka nende seas on väljarännet märgata.