Komimaal tähistati komi keele ja kirja päeva

17. mail tähistati Komi Vabariigis komi keele ja kirja päeva. Vabariigi juhid õnnitlesid Komimaa elanikke, rõhutades, et komi keel on tähtis ning pidades vajalikuks ka märkida, et päeva tähistamine on seotud Venemaa presidendi poolt väljakuulutatud rahvuste ühtsuse aastaga.

Komi keele ja kirja päeva tähistamisel on pikem eellugu, mis on seotud eelkõige piiskop Permi Stefani mälestuspäevaga. Permi Stefan lõi 1372. aastal komidele oma tähestiku anburi. 1992. aastal olid komid Venemaa Föderatsiooni rahvastest esimesed, kes saavutasid oma keele tunnistamise riigikeeleks, samast aastast hakati Permi Stefani mälestuspäeval ametlikult tähistama komi kirjakeele päeva. 2023. aastal muudeti päev komi keele ja kirja päevaks. Päeva tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval.

Ehkki komi keelel on Komi Vabariigis vene keele kõrval teise riigikeele staatus, on keele olukord väga keeruline ja kõnelejaskond kahaneb kiires tempos.

Näiteks internetportaalis Bezformata ilmunud artiklis „Meie ajalugu ulatub iidetesse aegadesse“ kirjeldatakse komi keele kujunemise ajaloo kõrval ka praegust olukorda Ust-Võmi rajoonis, kus komi keelt kui riigikeelt (mis tähendab algtaset) õpitakse kuues koolis, kokku õpib seda 1362 õpilast. Komi keelt kui emakeelt (kaks tundi nädalas) õpetatakse ainult ühes rajooni koolis, komi grammatikat ja kirjandust õpib 22 last, lisaks veel kaks vanemate klasside õpilast õpib komi kirjandust. Rajooni koolides töötab seitse komi keele õpetajat ja lasteaedades neli komi keele kasvatajat.

Artikli autor Aleksandr Ljutojev tõdeb, et komi keelt valdavate laste arv väheneb meie rajoonis igal aastal. Peamiseks põhjuseks on, et komikeelsed lapsevanemad, aga ka vanaemad ja vanaisad ei õpeta lapsi ega lapselapsi komi keeles rääkima. Ta rõhutab: “Kui mujal maailmas arenenud riikides on mitmekeelsus normiks ja seda toetatakse, siis meil on kõik vastupidi. Me teeme oma lapsed teadlikult vaesemaks, takistades neid saamaks mitmekeelseteks ja sisuliselt hävitame sellega iseennast.“

Siiski tähistatakse komi keele ja kirja päeva Komi Vabariigis laialdaselt, üle vabariigi toimub paari nädala jooksul sadu komi keelele ja kirjale pühendatud üritusi. Tänavu on tähtpäeva tähistamine seotud komi filosoofi ja kirjaniku Kallistrat Žakovi (18.09.1866-20.01.2026) 160. sünniaastapäevaga.

Nagu tavaks on saanud, toimuvad tähtpäeva kesksemad üritused raamatukogudes, näiteks keskraamatukogus toimub perepäev „Komi lun“, vabariiklikus lasteraamatukogus viiakse läbi kalligraafilise kirja kursus. Komi keele päeval puhul esitleti ka komi keele veebikursust “Ökatö-Mökatö“, mis koosneb 30 õppetunnist ning mille initsiaator oli komi noorteorganisatsioon Komi Noorte Liit.

Samuti tähistatakse samal ajal Komi Kirjanike Liidu 100. sünnipäeva, saja aastaseks sai ka komi kirjanduse- ja kultuuriajakiri Voivõv kodzuv (Põhjatäht). Nii toimus selle päeva puhul Sõktõvkari Komi kultuurikeskuses kohtumine kirjanikega, loeti komi luulet ja esitati komikeelset muusikat. Üritus viidi tervenisti läbi ainult komi keeles, mida juhtub väga harva. Nii harva, et seda on uudises peetud vajalikuks eraldi ära märkida.

Komi keelt valdas 2020/21 rahvaloenduse andmeil 108 598 inimest, võrreldes 2010. aastaga vähenes komi keele valdajate arv kolmandiku võrra.