♫ 2026

Pärimusmuusika-ansambel Ošmes (tõlkes ‘allikas’) on loodud Tallinnas 2013. aastal eesmärgiga hoida ja säilitada kohalike udmurtide keelt ja kultuuri ning laulda esivanemate laule. Ansambli repertuaari kuuluvad ehedad Udmurdi rahvalaulud, saatepilliks on karmoška.

Áššu on elujõuline trio, kes on tuntud oma põhja-saami stiilis traditsioonilistest joigudest inspireeritud muusika poolest. Ulla Pirttijärvi, saami muusikamaastiku tunnustatud kuju, on jätnud oma jälgi kogu ilma peale. Kenneth Ekornes ja Olav Torget on end tõestanud kogenud ja otsinguliste muusikutena jazzi- ja maailmamuusika areenil, tehes koostööd selliste artistidega nagu Mari Boine, Solo Cissokho ja Karl Seglem. Áššu (tõlkes “hõõguv süsi”), esitab traditsioonilisi joige ning Ulla Pirttijärvi originaalloomingut. Olavil on laialdane kogemus Lääne-Aafrikast, Kennethil aga Brasiiliast. Selline mitmekesine geograafiline telg on Áššu muusikalise suuna nurgakiviks, kus ürgsed rütmid kohtuvad eksootiliste atmosfääridega.

Amaro Duho asutati 2021. aastal Matild Dobi poolt, kes on ka Ungari ühe tuntuima autentse mustlasmuusika ansambli, legendaarse Ando Dromi, kaasasutaja. Pärast viit albumit, enam kui 1000 kontserti ning aastakümneid kestnud tööd selliste projektidega nagu Romano Drom, Olah Gipsy Beats ja mustlasmuusikal „Somnakaj“, täitis Matild oma unistuse luua koos lastega pereansambel, andes neile edasi oma muusikalised kogemused ja romade kultuuriväärtused.

Loodud pereansambel nimega Amaro Duho (tähendusega „Meie hing“) esitab traditsioonilist Ungari Oláh-mustlasmuusikat. Koos loovad nad kütkestava sulami traditsioonidest, mida on vürtsitatud nende endi meloodiate ja mõtetega, tulemiks ainulaadne, eksimatu omakõla. Nad tervitavad teid armastusega. Alates asutamisest on Amaro Duho esinenud arvukatel festivalidel ja klubides nii Ungaris kui ka välismaal, sealhulgas Budapest Ritmo (HU), A to JazZ (BG), Goulash Disko (HR), Mumush (RO), LADO (CR) ja Kotelnica Festival (PL).

Ansambel Kiiora on seto ja soome-ugri muusikast inspireeritud ansambel. Nende kavas on lugusid ka Eestist, lähematelt naaberrahvastelt ja üksjagu pärimuslikku autoriloomingut, mille järgi on kuulajad ansamblile andnud hüüdnime “särtsbänd”. Seega pole vahet, kas lugu on sündinud eile või sajandi eest, pärit enda peast või Uusvada külast, särtsakas pillimäng on alati ühtviisi kaasahaarav!

Kiiora on nüüdseks 15-aastane punt ning selle aja jooksul pärimusmuusikat tutvustanud üle kogu Euroopa. Möödunud üldtantsupeol oli pea 10% lugudest nende sulest! Kiioras mängivad Matis Leima (viiul ja karmoška), Mihkel Sildoja (karmoška), Laurits Leima (kitarr).

Sulakuu on poolteist bändi ühes koosseisus. Salvestusperioodidel panustavad projekti liikmed nii Põhja-Euroopast, Põhja-Ameerikast kui ka Aasiast, kuid bändi koosseis tegutseb Soomes Tamperes. Sulakuu kirjutab ja salvestab muusikat soome keeles, vahel ka eesti ja karjala keeles. Alates 2026. aastast hakatakse kasutama bändiliikmete endi loodud „segasugukeelt“ (segasukukieli) – läänemeresoomevahelist keelt, mis on mõistetav kõigile selle keelterühma kõnelejatele. Muusikaliselt kirjeldab ansambel oma stiili kui folk-rokki ning ootab alati publiku kaasaelamist, eriti ühislaulmist. Temaatiliselt ulatub bändi looming elust, armastusest ja igapäevastest asjadest keeleliste vääritimõistmiste, sõnakunsti metakommentaaride, naljakate lugude ja kurbade ballaadideni.

Olev Muska on Austraalias sündinud ja tegutsev Eesti päritolu helilooja ja multimeediakunstnik, kellele kuulub Eesti muusikaloo täiesti omaette peatükki. Eesti elektroonilise folgi pioneeriks nimetatud Olev on juba 70ndate lõpust alates loonud julgeid ja mängulisi pärimuslaulude uusmõtestamisi.

1980. aastal andis ta välja Eesti esimese täiselektroonilise singli “Tuljak!” ja tema 1985. aasta vinüülplaat “Old Estonian Waltzes” on nii esimene täiselektrooniline folkmuusika album kui ka esimene elektroonilise tantsumuusika plaat Eesti ajaloos.

Ühendades eksperimentaalset elektroonikat kultuurikommentaaridega, hõlmab tema looming muusikat, disaini ja filmi. Tasakaalustades süntipopi, folgi ja helikunstielemente, ei karda Muska irooniat ega lüürilisust. Tema loominguline töö embab mitmekesist stiilide valikut, mis kaasab nii eesti kui ka meie hõimlastest soomeugrilaste arranžeeringuid.

2025. aastal oli Olev üks kümnest, kes pälvis Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustusauhinna.